On hea, kui midagi tehakse. Tegevusetus ja mõttelaiskus inimest edasi ei vii. Kuid tegemine tegemise pärast ei ole iseenesest ka suurem asi väärtus. Tunne aga, et just linnukese pärast mõnikord asju ette võetakse, on kiire tekkima, kui otsuste tagant on keeruline leida mõtet.
Näiteks valitsuse plaan riigiasutused mööda Eestit laiali pillutada ja seeläbi suurendada riigi kohaolekut piirkondades, mis muidu kaotavad oma populaarsust ja elanikke pealinnale. Iseenesest kõlab ju oivaliselt: viime sisekaitseakadeemia Narva või toome EAS-i Rakverre, küll siis inimesed liiguvad, suureneb elanikkonna seotuse tunne, tekib töökohti. Ideaalne.