Lääne-Virumaa jahimehed on lõppeval hooajal küttinud kolm hunti

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hunt. Pilt on illustratiivne.
Hunt. Pilt on illustratiivne. Foto: Caro / Scanpix.

Jahimehed on novembris alanud ja veebruariga lõppeval hooajal küttinud 112 hunti lubatud 117-st. Lääne-Virumaa jahimehed lasid kolm hunti.

Esmaspäevase seisuga on Harju- ja Järvamaa jahimehed küttinud kummaski maakonnas 17 hunti ning Raplamaa jahimehed 15 hunti, selgub keskkonnaameti statistikast.

Pärnu-, Tartu- ja Viljandimaa jahimehed on küttinud igas maakonnas üheksa hunti. Pärnumaal jääb seega laskmata üks ja Tartumaal kaks limiidiga lubatud hunti, samas lasid Viljandimaa jahimehed kaks hunti rohkem, kui limiidiga lubatud oli. Seitse hunti lasid Põlvamaa kütid.

Läänemaal tohtis lasta viis hunti, kuid sealsed kütid lasid neid kuus. Saaremaal kütiti kõik viis lubatud hunti, Valga- ja Võrumaa jahimehed tabasid kummaski maakonnas neli elukat, kusjuures Valgamaal jäi küttimata üks ja Võrumaal kolm lubatud hunti.

Jõgeva-, Lääne-Viru- ja Ida-Virumaa jahimehed tabasid igas maakonnas kolm hunti, samas jäi Ida-Virumaal üks lubatud hunt laskmata. Hiiumaa kütid aga lasid ühe hundi.

Hundijaht kestab novembri algusest veebruari lõpuni, saartel märtsi lõpuni. Et nii Saaremaa kui ka Hiiumaa kütid on praeguseks kõik lubatud hundid küttinud, siis lõpeb ka nendel hundijaht veebruariga.

Keskkonnaamet on oktoobri lõpus kehtestatud küttimismahtu täiendanud lisalimiitidega juba mitu korda. Täiendamise aluseks on uute loendus- ja vaatlusandmete laekumine ning ka limiidi ärakasutamine.

Hundi küttimislimiiti antakse alati kahes jaos ja tänavu novembri alguses oli see 67 looma, mida huntide arvukuse kohta andmete laekudes on praeguseks suurendatud 117-ni.

Möödunud hundijahihooajal kütiti Eestis kokku 101 looma, lisaks mõned loomad erilubade alusel. (BNS)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles