Rakvere politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Natalia Valem ütles, et vägivallavorme võib olla erinevaid: füüsiline, vaimne, aga ka seksuaalne. “Mitte ükski nendest vormidest ei ole aktsepteeritav,” rõhutas ta. Tihti on peretülide puhul üheks vägivalda soodustavaks teguriks alkohol. “Kindlasti ei ole aga alkohol vägivalla tekitaja ja seda ei tohi aktsepteerida vabandusena, kui lähedase vastu kätt on tõstetud,” sõnas Natalia Valem.
Politseiniku sõnutsi jääb lähisuhtevägivald tihti teistele märkamatuks, kuna vägivallatsemine toimub tavaliselt varjatult – kodus, pereringis. “Perevägivalla ohvri jaoks on oluline reageerida juba esimestele vägivallailmingutele ja abi otsida. Eriti siis, kui peres on laps või lapsed. Just nemad on perevägivallas kõige suuremad kannatajad, sest üldjuhul kipuvad nad matkima oma vanemate käitumist,” rääkis Valem.
Ta jätkas: “Tihtipeale lubab vägivallatseja, et seda enam ei juhtu, aga tegelikkus on hoopis midagi muud. Vägivaldsed konfliktid muutuvad üha raskemaks ja võivad lõppeda tervisekahjustuse tekitamisega või hoopis kurvemalt. Tihti peab ohver end süüdlaseks ja seetõttu on tal raske sellest rääkida. Hirmud ei lase uskuda, et laastavast suhtest on võimalik vabaneda.”
Perevägivallast tuleb kindlasti teavitada hädaabinumbril 112 ning abi saab ka veebiaadressil ohvriabi.ee.
Ka tõstis perevägivalla teema fookusesse president Kersti Kaljulaid oma pidupäevakõnes. “Täna on riigipüha. Politsei teab – pühade ajal saavad inimesed kõige rohkem peksa. Saavad seal, kus peaks olema kõige turvalisem: kodus. Nii on see jõulude ajal, jaanipäeval. Nii on see ka täna, vabariigi aastapäeval,” kõneles president Kersti Kaljulaid reedel Estonia teatris.
