Täna avatakse Tartu ülikooli kunstimuuseumis väljapanek, kus on eksponeeritud kõik Eesti suurimast Rooma mündiaardest leitud vermingud.
Eesti suurimat Rooma müntide aaret saab näitusel uudistada
1. märts 2017, 14:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloog ja Tallinna ülikooli arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu hoidja Mauri Kiudsoo ütles BNS-ile, et näitusel on väljas kõik 51 tunamullu kevadel Uhtnast leitud Eesti suurima Rooma mündiaarde vermingut.
Peale Varudi-Vanaküla aarde müntide on näitusel ka samast aardest leitud sõrmused ning kaks teistest leidudest pärit hõbedenaari ning veel neli Rooma münti. Ka on näitusele välja pandud sõled, mille valmistamiseks Rooma pronksmünte kasutati.
Ajaloolase Risto P. Kooviti määrangutele tuginedes on Varudi-Vanaküla aarde 51 Rooma vermingust 14 münti kindlasti sestertsid ning 30 kindlasti provintsiaalrooma mündid ehk siis vermingud, mis ei ole löödud mitte Roomas asunud rahapajas, vaid mõnes keisririigi provintsis. Kaks aardest pärit münti on arvatavasti dupondiused. Neli vermingut on täiesti kulunud ning need võivad olla nii sestertsid kui ka provintsiaalrooma mündid. Üks müntidest võib olla nii sesterts kui ka aastatel 161–169 kaaskeisrina valitsenud Lucius Veruse aegne Alexandrias vermitud tetradrahm.
Tegemist on esimeste Eestist leitud provintsiaalmüntidega.
Suur osa Uhtnast leitud provintsiaalmüntidest on vermitud aastatel 198–217 troonil olnud keiser Caracalla valitsemisajal. Sellised münte on aardes 15.
Kiudsoo sõnul on numismaatiliselt aarde kõige haruldasem verming Sagalassosest pärit münt. Selle tagaküljel ehk reversil on kujutatud müütilist Sparta valitsejat Lakedaimoni, kel peas kiiver ja käes oda. Teda kroonib õnnejumalanna Tyche, kes hoiab käes küllusesarve. Numismaatiliselt haruldased on ka kaks Caracalla valitsemisajal Tarsoses löödud münti. Nende reversil on kujutatud laeva.
Kogu leiukompleksi hiliseim verming on keiser Maximinus I valitsemisajal Tarsoses vermitud münt. Maximinus I valitses aastatel 235–238. Seega võis aare kõige varasemalt maasse jääda aastal 235 peale Kristust.
Aarde vanim münt, mida oli võimalik määrata, on sesterts, millele on vermitud keiser Marcus Aureliuse abikaasa, aastatel 161-176 troonil olnud keisrinna Faustina noorema kujutis. Tema kujutisega münte on aardes neli.
Kokku leiti Uhtnast 51 Rooma münti, neli sõrmust, käevõrude katkeid ja pronksrõngas. Tegemist on seni suurima Rooma müntide leiuga Eestis. Lisaks müntidele ja sõrmustele leiti Uhtnast ka tõenäoliselt 12. sajandist pärit mõõgakatke.