Tiit Blaat räägib, et sellised olid ajad, sellised nägid inimesed välja ja ekraanile ilmub lähiajalugu. Ajad olid hallid ja inimesed olid hallid. Pildid on mustvalged. Neid on viimasest oktoobrirevolutsiooni aastapäeva paraadist, augustiputšist, teletorni kaitsmisest, Interrinde aktivistidest. Siis tulevad rõõmsamad toonid – 1992. aasta Miss Virumaa valimised, Valeri Kirsi esimesed autod. “Fotograafia oli sel ajal analoogne, ei olnud digitaalne. Tuli ilmutada filme, käsitsi keemias solberdada. Aga pimikuelu punase lambi valguses oli väga tore.”
Tellijale
Elust ja inimestest. Läbi objektiivi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üheksakümnendatel oli fotograafiat õppida keeruline – õpikud olid vananenud, informatsiooni liikus vähe, välisajakirjandust peaaegu üldse mitte, tuli vaadata ajalehtedest, mida teised fotograafid teevad. Fotograafiks oli raske saada, aga oma erialal tööd leida kergem.