Üks reisifirma reklaam kõlas umbes nii, et kui sa poleks laisk ja võtaksid oma lõunasöögi tööle kaasa, säästaksid igal tööpäeval viis eurot ja saaksid aasta pärast kokkuhoitud raha eest vabalt sõita puhkusele. Mõneti on sellisel mõttekäigul jumet: kui säästame mingi eesmärgi nimel, siis saame, mida tahame. Teine asi on muidugi see, et ega kodune toit tule tasuta.
Juhtkiri: reisida või mitte
Aga reisida ju võiks, sest see on värskendav. Kes giidi saatel organiseeritult teatud marsruuti läbima, kes ise enda programmiga maailma avastama. Kes teisele poole maakera, kes näiteks Narva, Võrru või Kihnu.
Maailma avastamisel võib praegusel poliitiliselt keerulisel ajal muidugi takistusi ette tulla. Välisministeeriumi hinnangul igale poole reisida ei maksaks, sest pole lihtsalt turvaline.
Samas ei heiduta tõelisi reisiselle armastatud reisisihtide külastamise keeld sugugi. Jätkuvalt käiakse palju Egiptuses Sharm El Sheikhis, mis siis, et sealgi on terroristid tegutsenud.
Paksust rahakotist palju rohkem on reisimiseks vaja teist väärtuslikku valuutat – aega.
Reisida võib igale poole, aga nagu vanarahvas ütles, enne Pariisi minekut tasub Nuustakul ära käia.
Kogenud reisisell alustab juba varases lapsepõlves käikudega maale vanaema juurde, seejärel käib Nuustakul, Võrus ja Tallinnas, kiikab Lätti-Leetu-Soome ning alles seejärel võtab pikemad teekonnad ette.
Käia võib absoluutselt igal pool, kui vaid rahakott seda lubab. Ei ole ju vaja viietärniluksust, peaasi, et öösel katus pea kohal oleks, ning auto või rongiga sõites näeb palju rohkem kui lennukiga taeva all kõlkudes. Ning ka inimestega suhelda, mis on reisimise üks suuremaid võlusid ning võimalusi teiste kultuuridega tutvust teha, saab maismaatransporti kasutades sootuks rohkem. Nii et paksust rahakotist palju rohkem on reisimiseks vaja teist väärtuslikku valuutat – aega.
Kõigile aga reisimine ei passigi. Pikad tunnid lennujaamas või ülerahvastatud turismiobjektid paljusid ei köida, nii leidub neid, kes oma “reisielamuse” hoopis raamatute ja telesaadete vahendusel saavad.
Ei saa pahaks panna. Tänapäeva võimalused maailmapilti avardada on piiritud.