Et aidata kaasa ettevõtluse arengule kõikjal Eestis ja parandada inimeste elutingimusi, kinnitas valitsus neljapäeval kohalikele omavalitsustele suunatud elamufondi investeeringute toetuse tingimused - riigitoetus on aastatel 2017-2020 kokku 62,5 miljonit eurot.
„Valitsuse eesmärk on viia Eesti välja majandusseisakust ja vähendada ebavõrdsust. Selleks aga tuleb luua eeldused, et ettevõtlus saaks areneda üle Eesti. Töökohad tekivad sinna, kus on inimesed, ja vastupidi,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.
„Selleks et soodustada töökohtade teket väljaspool pealinna, tuleb lisaks ettevõtjate endi investeeringutele panustada ka nüüdisaegsesse elukeskkonda. Seetõttu on valitsus otsustanud toetada nüüdisaegsete üürielamute rajamist. Sellega anname hoogu kohalikule ettevõtluskeskkonnale, tõstame tööjõu mobiilsust, nüüdisajastame elamufondi ja parandame inimeste elutingimusi," selgitas Palo.
Lisaks pidas valitsus oluliseks, et üürielamute programmi saaks kohalik omavalitsus kohaldada ka sotsiaalhoolekande seaduses toodud ülesannete täitmiseks.
Eesti riik ja kohalikud omavalitsused on vaid nelja protsendi elamufondi omanikud, samas kui Soomes on eluruumide mahust riiklikult toetatud üüripindu enam kui 15, Taanis 18, Rootsis 25 ja Hollandis 35 protsenti.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud Eesti elanike hoiakute ja eluasemeturu olukorra uuringust selgub, et avaliku sektori toetatud üürielamispinnale on valmis elama asuma 26 protsenti kõigist vastanutest. Uuringu tulemused näitavad, et inimesed on liikumas paindlikuma elustiili poole, kus elukoht ei määra töökohta, vaid töökoht määrab elukoha, ning inimesed ei ole enam nii kinni soovis eluaset omada, vaid eelistavad pigem üürida.
Juba Eesti elamumajanduse arengukava 2008–2013 nägi ette munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetamist vähemalt 150 eluruumi võrra aastas, see tähendas 2013. aastani 700 korterit, ent paraku ei viidud plaanitut ellu. Tol ajal hindas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium lisaüürikorterite koguvajaduseks 6000 korterit. Hiljuti valitsuses heaks kiidetud "Energiamajanduse arengukava 2030" näeb ette riiklikult toetatud energiatõhusa üürielamufondi loomise sihttasemeks samuti 6000 korterit. On ilmne, et tegelik vajadus üürielamispindade järele on tunduvalt suurem, kui neid praegu eksisteerib, ja meelestatus eluaset üürida on kasvutrendis.
Meetmest toetatakse uute elamute püstitamist ja vanade renoveerimist eesmärgiga kasutada hooneid üürielamutena. Toetuse määr on kuni 50 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetussumma on kuni 2,5 miljonit eurot taotleja kohta, sealjuures 2017. aastal saab taotleda maksimaalselt kuni 1 miljon eurot.
Omavalitsus, kes toetust taotleb, peab esitama projekti majandusliku analüüsi ja hoone energiaklassi, näitama planeeringu sobivust keskkonda, tooma välja mobiilse tööjõu osakaalu ehitatavas korterelamus. Lisapunkte annab korterelamu rajamine Ida-Virumaale või Kagu-Eestisse.