Oli harukordselt soe veebruarikuu hilishommik. Õues pingil peesitas Sokike päikselaigus, kuulas kinnisilmi tihaselaulu ja kuivatas oma sulalumest märgi sokke. Tihase sitsitamise kõrval lõi laulu lahti Sokikese tühi kõht.
Tellijale
Muinasjutt: Sokike saab kutse
4. märts 2017, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avatud köögiaknast kostis juba pikemat aega kapiuste avamist-sulgemist, lauanõude kolinat, midagi vahustati, midagi valati – Ott valmistas hommikusööki. Seda Sokike siin ootaski. Nüüd kuulis ta õli pannil särisemas ja üsna varsti ulatus ninna – oli see tõesti võimalik?! – pannkoogilõhn.