Nädala kaja: pühadejärgne pohmelus

Andres Pulver
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Pulver.
Andres Pulver. Foto: Marianne Loorents

Elu on juba paraku kord selline, et igaühel ei õnnestu saada loterii peavõitu. Igaüks ei saa elupäästjaks, ei leia peidetud varandust, ei saa isegi “risti” rinda. Küll saab igaüks jääda iseendaks, ka rasketel aegadel, kui oma aadete reetmine ning enesemüümine tundub kõige kergem, vahel isegi ainuvõimalik lahendus.

Igaüks saab alati selja sirgu lüüa ja tunda uhkust selle üle, kes ta on ja mida ta teeb. Kuigi vahel võib see nii enda kui ka teiste vaatevinklist üpris vähetähtis olla. Ent tähtsusetuid inimesi ja tähtsusetuid ameteid ei ole olemas. Meil kõigil on siin ilmas oma roll ning meie ülesandeks on seda rolli maksimaalselt hästi täita. Klassikuid meenutades – et poleks piinlik valesti elatud päevade pärast.

Aga seda, kui õigesti või valesti me oma päevi mööda saadame, suudame kõige paremini ise endale selgeks teha. Ning sellest tulenevalt ka enese üle uhked olla või hoopis püüelda selle poole, et homme paremad olla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles