Kaemus: “50 tumedamat varjundit”

“50 tumedamat varjundit”. Foto: Internet

Hallide varjundite triloogia filmidega on imelik lugu. Kinno minnes tead, et tõenäoliselt ei ole tegu mingi kõrgkunstiga. Aga ikka lähed. Muidu ei oska seltskonnas kaasa rääkida – ja tahaks ju näha seda šedöövrit, mis kedagi külmaks ei jäta.

Kõik teavad hallide varjundite lugu, aga millegipärast ei julge paljud tunnistada, et nad vastuolulisi raamatuid ka päriselt lugenud on. Mina olen. Tähendab, olen püüdnud.

Mitu korda alustasin lugemist eesmärgiga kõik kolm raamatut läbi lugeda. Täpselt niisama palju kordi on asi teise raamatu keskpaigas soiku jäänud. No lihtsalt ei jõua! Sisuliinid jäävad nõrgaks, kirjanikul meisterlikkusest vajaka. Ka E.L. James ei suuda välja mõelda nii šokeerivaid BDSM-stseene, mis suudaksid ka peale sadu lehekülgi lugeja huvi köita. Ühe rongiga aga triloogia algusest lõpuni sõita ei saa.