Järgmise kuue nädala jooksul liiguvad Eestisse NATO rahvusvahelise pataljoni lahingugrupi sõdurid, relvastus ja varustus.
NATO pataljoni lahingugrupp alustab liikumist Eestisse
5. märts 2017, 08:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Eesti on liitlaste vastuvõtmiseks valmis,“ ütles kaitseminister Margus Tsahkna. „Juba mais osaleb liitlaste pataljoni lahingugrupp 1. jalaväebrigaadi koosseisus kaitseväe suurõppusel Kevadtorm.“
Kaitseminister Margus Tsahkna külastas sel nädalal NATO pataljoni lahingugrupi juhtimiselementi kaitseväe peastaabis ja sai kontingendi ülema kolonel Giles Harriselt põhjaliku ülevaate liitlaste saabumisest.
Tsahkna sõnul tagab NATO pataljoni lahingugruppide paigutamisega oma piiririikidesse rahu ja stabiilsuse liitlasriikide territooriumil.
„Rahvusvaheliste lahingugruppide paigutamine on osa alliansi laiematest jõupingustest selleks, et tugevdada NATO heidutus- ja kaitsehoiakut ning näitab jõuliselt alliansi tugevust ja otsustavust,“ ütles Tsahkna.
Pataljoni lahingugrupi isikkoosseis saabub Eestisse lennukitega Ämari lennubaasi kaudu, tehnika jõuab Eestisse kas mööda maad või meritsi Paldiski sadama kaudu.
NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid möödunud juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada NATO pataljonide lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola.
Eestis paiknema hakkava NATO lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, panustavateks riikideks on Prantsusmaa ja Taani. Lahingugrupp koosneb ligikaudu 1200 liitlassõdurist.
Ühendkuningriik on teatanud, et nende panuseks lahingugruppi on 800 kaitseväelasega soomusüksus, mille relvastuses on jalaväe lahingumasinad Warrior ja tankid Challenger 2.
Prantsusmaa on teatanud, et nende panuseks lahingugruppi on 300 kaitseväelasega üksus, mille relvastuses on tankid Leclerc ja soomukid.
Eestit seovad brittide, taanlaste ja prantslastega pikaajalised kaitsealased sidemed ning relvavendlus ühisest osalemisest rahvusvahelisetel sõjalistel operatsioonidel.
NATO operatsioonil kuulus Eesti jalaväeüksus Ühendkuningriigi brigaadi koosseisu tulises Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis.
Eesti osales 2014. aastal koos Prantsusmaaga Kesk-Aafrika vabariigis stabiliseerimisoperatsioonil, olles üks esimestest panustanud riikidest, koos osaleti ka Somaalia ranniku lähedal korraldatud piraatlusvastasel operatsioonil ATALANTA. Praegu osaleb Eesti kahel Prantsusmaale olulisel operatsioonil – Malis ja Liibanonis.
Eesti ja Taani instruktorid õpetavad koos välja Iraagi julgeolekujõude. Taani on aastaid toetanud Eesti jalaväebrigaadi arendamist ja väljaõpet. 1990.-2000. aastate algul osalesid Eesti kaitseväelased Bosnia-Hertsegoviinas ja Kosovos NATO operatsioonil Taani pataljoni koosseisus