Seest ja väljast ilus naine

Eva Samolberg-Palmi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aljona Eesmaa elab paljude meelest unelmate elu – oma töö tarvis saab ta asju tasuta.
Aljona Eesmaa elab paljude meelest unelmate elu – oma töö tarvis saab ta asju tasuta. Foto: Meelis Meilbaum

Aljona Eesmaa elab paljude meelest unelmate elu – oma töö tarvis saab ta asju tasuta. Ja raha selle eest, et ta neid prooviks. Kõlab ulmeliselt?

Aljona meenutab, et kui ta pärast gümnaasiumi lõpetamist otsustas minna Tartusse majandust õppima, pööritas tema toonane emakeeleõpetaja silmi ning avaldas arvamust, et neiul oleks rohkem läbilööki humanitaar­aladel. Nii tegelikult läkski.

Kuigi majandusdiplom taskus, tegeleb Aljona praegu peaasjalikult loometööga – peab Eesti üht tuntumat moeblogi, haldab moeportaali Portail, toimetab ajakirja Säde moepoolt ning juhib rahvusvahelise sõuruumiketi Polhem PR Eesti haru.

Polhemi sõuruum asub Tallinna vanalinna ühe käidavama tänava ääres, kõrged aknad lasevad avarasse ruumi mõnusalt palju valgust ning kreemiriiulitelt levib värskelt magusat lõhna. “Polhemi sõuruum on see koht, kus ma tegelikult veedan tööpäeva ja mis toob mulle leiva lauale,” ütleb Aljona.

Sõuruumis on koos ligikaudu paarikümne tuntud brändi näidistooted, sealset kraami saavad stilistid, avaliku elu tegelased ja blogijad (sh Aljona ise) kasutada pildistamisteks, esinemisteks, ja kui mõni blogija läheb näiteks reisile, saab ta kaasa võtta kohvri, kuid kõik toimub tingimusel, et kasutatavad bränditooted saavad piisavalt meediakajastust ajakirjades, blogides ja teistes kanalites. Brändide esindajatega sõlmitakse vähemalt pooleaastased lepingud, neid, kes lepingut ei pikenda, on vähe.

Huvi moe- ja iluteemade vastu sai tegusal Rakvere neiul alguse ligemale kaheksa aastat tagasi. Nüüd ei möödu aga üritust, kus säravate seltskonnastaaride kõrval poleks Aljonat. Kui Põhjakeskuses avati H&M, oli Aljona kohal ning tõi poodlejate elu lihtsustamiseks kaubavalikust välja oma lemmikud, mis vastava sildiga märgistati.

Ilmselt mängib siin rolli moodsa ajastu võlusõna – blogi. Mis see on? Vikipeedia andmetel on tegemist ajaveebi ehk veebipäevikuga, mis sisaldab ühe inimese perioodiliselt tehtavaid sissekandeid. Ajaveebid said alguse isiklikest päevikulaadsetest kodulehtedest.

Nüüd on aga blogi see, milleta tänapäeval paljud enam elu ette ei kujuta. Blogidest on saanud oluline reklaami väljund, turunduses on elutähtis, et mõni hinnatud ja loetud blogija toodet tutvustab ja kasutab.

Aljona kinnitusel on blogindus Eestis erakordselt populaarne, sest blogiga alguse tegemiseks on vaja vaid arvutit ja internetti – niisiis on see lihtne. Algselt postitas ta oma blogisse väljavõtteid tuntud inimeste stiilinäidetest, kommenteeris neid ja jagas oma eelistusi teistega. Endast Aljona pilte ei postitanud, sest see tundus enda isiku liigse paljastamisena.

“Siis aga kohtusin oma tulevase abikaasaga, kellel oli hullult hea fotoaparaat,” räägib Aljona muiates sellest, kuidas ta ühel hetkel siiski oma näo ja pildiga blogisse jõudis, mispeale veebipäeviku lugejanumbrid üüratu üleshüppe tegid.

Praegu kannab Aljona blogi ­nime Behind the Scenes PR Girl, mida vaadatakse kuus umbkaudu 30 000 – 35 000 korda olenevalt sellest, kui palju tuleb uusi postitusi. Peamiselt moeteemadele keskenduvad blogipostitused on nende autori sõnul mõõdukalt isiklikud. “Muidugi meeldib inimestele rohkem isiklikel teemadel lugeda, aga mul on teatud piir. Kõige isiklikum teema, mida seni blogis olen kajastanud, on mu abiellumine.”

Olgu öeldud, et Aljona pulmad toimusid 2015. aastal suursuguses Las Vegases ning see käik inspireeris paljusid tema fänne ja kaasaelajaid. “Kirjutasin protsessi lahti – milliseid pabereid on vaja täita, mida selleks teha, et Las Vegases abielluda,” kõneleb Aljona ja lisab, et huvi protseduurireeglite vastu tuntakse jätkuvalt, kuigi temal endal kõik enam peensusteni meeles ei olegi.

Blogipidajal lasub aga ka vastutus. Hiljuti algatas blogija Helene Vetik kampaania, mille käigus saavad teised blogijad kasutusele võtta märgi, mis näitab, et blogipidaja on karusnahkade kasutamise vastu moetööstuses. “Vastutuse saab seega enda kasuks pöörata. Olles taimetoitlane, olen ka põhimõtteliselt karusloomafarmide vastu,” väljendab Aljona oma meelsust.

Blogi tuntuse kasvades laienes ka koostööpartnerite ring ning praegu teeb Aljona koostööd H&M-iga, kuid ka paljude teiste brändide esindajatega. “Saan nüüd juba valida, mida tahan teha,” ütleb Aljona. Lihtsustatult öeldes käib kogu asi nii, et blogipidajaga võtab ühendust brändi esindaja ning teeb ettepaneku mingite toodete proovimiseks, kommenteerimiseks.

“Eestis on blogijatel kindel ringkond, kuhu ma kuulun, ja seega võib juhtuda, et saan nädalas viis pakki mingite ilutoodetega, aga see ei motiveeri tegelikult iga kord ikkagi blogima.”

Hiljaaegu oli Aljonal ka pisut nörritav seik Eesti Toiduainetööstuse Liidu saadetud pressipakiga, kus hoolimata sellest, et Aljona on end avalikult taimetoitlasena reklaaminud, olid peaasjalikult lihatooted. “Olen blogis kirjutanud oma elustiilist, inimesed, kes selle paki saatsid, olid teadlikud, et olen taimetoitlane, aga ikkagi tegid seda,” rääkis Aljona ja lisas, et kuna tema ise püüab oma töödes olla süvenenud ja põhjalik, eeldab ta sellist suhtumist ka koostööpartneritelt.

Hall talv on vahepeal pealinna kohale kukkunud ning akna taga hakkab krõbisema midagi vihmasarnast. Aljona räägib kiiresti ja energiliselt ning tundub, et tema ongi ilmselt see õnnelik inimene, kes oma tööd armastab ning keda eestimaine hallus sellepärast suuremat ei morjenda.

Blogi pidamine ongi Aljona suur kirg, sest talle meeldib kirjutada ja ta armastab moodi. Kirg kirjutamise ja loovtegevuse vastu on juhtinud teda ka ajakirjandusse. Praegu on Aljona seotud tuttuue moe- ja elustiiliajakirjaga Säde ning ta veab moeportaali Portail. “Kui töösuhe ajakirjaga Mood lõppes, leidsin, et nüüd on mul piisavalt vaba aega. Eestis oli minu hinnangul suur puudus sellisest portaalist ja mulle meeldis idee, et ma saan seda tehes ise otsustada, mida ma sinna kirjutan ja kuidas kirjutan ning et ma ei uputa seda reklaamiga üle.” Nüüd, kirjutades artikleid nii portaali kui ka blogisse, tuleb Aljonal mõnikord teha valikuid, kuid tema sõnul pole need rasked. Kuidagi ikka jõuab! “Kui ma ei taha, ei jaksa, kui ideid ei ole, siis ma ei blogi.”

Prioriteedid on noorel naisel paigas: kõigepealt tulevad Polhemi asjad, siis Sädeme moetoimetaja töö ning portaal. Ülejäänud energia – kui seda on, aga enamasti on – läheb blogipidamisse.

Ajakiri Säde on moegurmaanidele tõeline komm – piiblipaksune ajakiri täis moodi ja ilunõuandeid kõrvu asjalike persoonilugudega. Selle, et ajakiri tõesti nii mahukas on, tingib asjaolu, et ilmuma hakkab lugemisvara neljal korral aastas. Seega jõuab mahtu koguda ning lugejalgi on aega enne järgmise numbri kättesaamist eelmine läbi töötada. “Olin ajakirja sünni juures koos Kristi Pärn-Valdojaga. Kristi on uskumatu naine,” ei hoia Aljona oma vaimustust tagasi. Kolleegis hindab ta enim tema töökust ja kohusetundlikkust huvitava materjali koondamisel ajakirja.

Kogu selle ilu ja sära juures on Aljonas siiski paras ports tagasihoidlikkust, sest näiteks ise modellina püünele pürgida tema ambitsioonide hulka ei kuulu. Kuigi lavalkäimist on tal ette tulnud, näiteks mullu Ivo Nikkolo sõus.

“Ivo Nikkolo on mulle brändina väga kallis, kuigi ega ma ennast seal nende pikkade modellide kõrval laval kõige enesekindlamana ei tundnud,” räägib Aljona naerdes.

Jutuajamise vahepeal heliseb uksekell ning kuller ulatab Aljonale paki, kus sees kolm uudset smuutit. Proovimiseks.

Mood ja väline ilu arvatakse olevat kaduvad nähtused. Kuidas selles kaduvuses ise ellu jääda ja mitte kaotsi minna, on Aljona meelest lihtne – tuleb armastada seda, mida teed. “Üks ei välista teist, moe kõrvalt saab tegeleda ka kõige muuga, sest riideid peame ikkagi kõik kandma. Teine asi on see, kui tõsiselt oma tegemisi võtta. Kirg võib tulla, võib ka minna, minul veel läinud ei ole, ja ei paista ka, et läheks.” 

Kuigi kõrvaltvaatajale võib jääda mulje, et Aljona elu on läbi ja lõhki teistele näha, on palju sellist, mis blogisse kunagi ei jõua. “Pidevalt ei jaksa, siis ma ei teegi midagi. Või kui ajakirja tähtaeg on kukil, siis palun ennast ka muude asjadega mitte segada.”

NB! Viisteist minutit pärast esimese kulleri käiku tuli teinegi ja tõi uue paki. Sel korral Yves Saint Laurenti toodetega. Vot siis.

Otse ja ausalt

Kas vaatate tänaval või seltskonnas inimeste riietust professionaalse kretinismiga?

Oleneb seltskonnast, aga vaatan küll. Näiteks teatris – mulle üldse ei meeldi, kui tullakse teatrisse tossude ja teksadega. Mulle on hästi südamelähedane etikett ja on arusaamatu, kui näiteks black-tie-üritusele tullakse kokteilikleidiga. Liiga vabaks ei maksaks teatud kohtades minna.

Mis on mood?

See on keeruline küsimus. Iga inimene defineerib moodi endale ise. Ma ei oska ka vastata sellele, mis on parasjagu moes. Mood on rõivad, jalatsid, aksessuaarid, aga mis inimene sealt endale valib, on iseasi. Mõnikord vaadatakse minu poole ka imelikult, kui ma midagi ülimoodsat selga olen pannud, aga see on pigem naljakas.

Kui palju elate kaasa Rakverele?

Elan väga kaasa! Jälgin, mis toimub ja mida räägivad mu vanemad, kes Rakveres elavad. Tahaksin isegi rohkem panustada, aga minu valdkonnas on seda ehk raske teha.

Mida te kunagi ei kannaks?

Ma ei tahaks kunagi selga panna midagi liiga bravuurikat või liialt seksuaalse alatooniga asja. Keeldun. Naljakate väljalõigetega kleiti näiteks, milliseid mingitel põhjustel kantakse. Mulle meeldib kaetud olla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles