Mõni aeg tagasi lahkus töölt Haljala vallas pikka aega töötanud perearst. Tema asemele saabunud noor tohter aga polnud nõus tööle asuma amortiseerunud ambulatooriumis. Patsiente võetakse vastu Rakveres.
Juhtkiri: keskused on. Aga arstid?
9. märts 2017, 06:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uute perearstikeskustega peaks seesugused majalobudike probleemid justkui lahenema. Noortele mõjub ikka motiveerivalt moodne ja tervist mittekahjustav töökeskkond. Ei ole suur saladus, et näiteks Rakveres hakkavad perearstid riburada pensioniikka jõudma, kust aga uut verd peale tuleb, ei olegi nii selge.
Nii mõnelgi pool hoiab kohalikku perearstikeskust töös juba ammu pensionil perearst, noori pole kuskilt saabumas, neid meelitab heal juhul Tallinn või Tartu. Halvemal juhul on nad Eestilegi kadunud ja ravivad üle lombi naabreid.
On loomulikult küsitav, kas perearstid peavad ühe katuse all koos olema, kuid samas – kui linnale-vallale uue hoone ehitamiseks või vana korda tegemiseks lahkesti raha pakutakse, on rumal see vastu võtmata jätta. Lõpmatult me Euroopa rahakraanidest abi ei saa.
Maja on küll hea, kuid inimestele on esmatähtis arstiabi kättesaadavus. Kas see suurte tervisekeskuste rajamisega paraneb, on raske ennustada.
Lisaks perearstidele on tervisekeskustesse ette nähtud koht füsioterapeutidele, logopeedidele ja teistele spetsialistidele, kellest on eriti viimasel ajal olnud painav põud.
Kui tavainimestele tähendab tervisekeskuste rajamine - nagu Haljala elanikele – seda, et arstilkäiku tuleb hakata plaanima vastavalt bussigraafikule, siis tohtrid pigem rõõmustavad, sest kui noored tahavad tööle tulla, võimaldab see eakamatel pensionile siirduda. Uus maja on samm lähemal teenitud puhkusele.
Maja on küll hea, kuid inimestele on esmatähtis arstiabi kättesaadavus. Kas see suurte tervisekeskuste rajamisega paraneb, on raske ennustada. Nagu on vara rääkida sellestki, mis saab keskustest siis, kui praegused omavalitsuste piirid kaovad.
Ehk on see ebapiisavast selgitustööst, kuid suured ümberpaigutused, mis riik on ette võtnud, ei tekita elanikes üldiselt suurt turvatunnet.
Jääb mulje, et riigijuhid otsivad kulukaid asendustegevusi, selle asemel et tegelda tõeliste valusate probleemidega.