Sinuga on nüüd p..., EIT!

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sinuga on nüüd p..., EIT!
Sinuga on nüüd p..., EIT! Foto: Toomas Erapart

Taimi hoiab kassi, musta kui öö, kõvasti süles. Kõutsi kurvad kollased silmad on ilmatu suured. Ta püüab perenaise haardest vabaneda. “Kardab. Tasa, vaikselt pead võõrastega harjuma,” ütleb Taimi nurrujale. Kui pelgur oskaks rääkida, siis suudaks ta olla omaniku trööstija ja tema läbielamisi sõnadega pehmendada. Aga vaikus vaid. Ehkki loom on näinud.

Taimi räägib ise. Kiusamisest ja solvangutest. Sõnadest. Peksmisest. Et mõistetaks – lähisuhtevägivald pole iial, isegi esimesel korral, mõistetav, süütu ja välja teenitud. Aga see on lõputu nõiaring, mis võib võtta kolossaalsed mõõtmed. Mu meelest ta käed värisevad. Korraks. Nii värske on juhtunu. Nõnda meeles.

Taimi on noor kena naine, peaaegu nelikümmend. Üksik ja üksildane. Kogenud vägivalda – koolis ja kodus. “Ema oli vägivaldne, sain tema käest peksa päris palju. Aga ma ei oleks iialgi arvanud, et suhtes sellega kokku puutun,” räägib Taimi. Ometigi. Ta imestab ka ise, et  sama muster kordus ja ta lähisuhtevägivalda ära ei tundnud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles