Nädala kaja: õhus on tunda kevade hõngu

Eva Klaas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eva Klaas.
Eva Klaas. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Kuigi ilmad on olnud sel nädalal heitlikud, läheneb vähemalt minu meelest kevad pikkade sammudega. Päevades on juba palju valgust. Seljataha on jäänud aeg, kui hommikul tuli pimedas tööle minna. Õhtudki on järjest pikemad, päike loojub pärast kella kuut.

Üleeile õhtupoolikul, kui säras päike ning jopehõlmad sai lahti teha, oli kodulinnas Tapal näha omajagu jalutajaid ja kena ilma nautivaid lapsi ning õhus tunda kevade hõngu. Inimesed näivad õnnelikumad ja rõõmsameelsemad kui pimedatel talvekuudel.

Sellesse nädalasse jäi naistepäev. Rahvusvahelise naistepäeva tähistamise algust on seostatud eelkõige 1908. aastaga, kui New Yorgi tekstiilivabriku streikijad nõudsid endale paremaid töötingimusi. Täiesti juhuslikult puhkenud tulekahjus hukkus tookord 129 naist.

1909. aastal tegi Rosa Luxemburg ettepaneku selle juhtumi meenutamiseks tähistada 8. märtsil rahvusvahelist naiste solidaarsuse päeva.

Nõukogude korra ajal oli naistepäev meie toonasel suurel kodumaal nii suur püha, et oli kalendris lausa punasega märgitud.

Paari aasta pärast peeti naistepäeva juba Saksamaal, Austrias, Šveitsis ja Taanis, peagi ka Venemaal.

Nõukogude korra ajal oli naistepäev meie toonasel suurel kodumaal, sealhulgas muidugi ka Eestis, nii suur püha, et oli kalendris lausa punasega märgitud.

Praeguseks on Eestis saanud naistepäevast eelkõige ilus traditsioon õrnema soo esindajaid meeles pidada. On ju meeldiv, kui mees, poeg, naaber või töökaaslane üllatab. Olgu siis lilleõie, šokolaadi või ka lihtsalt hea sõnaga.

Kuigi eks leidub ka neid naisi, kes tahaksid võrdõiguslikkust kõiges, ning elementaarne viisakuski, nagu näiteks see, kui mees naise uksest enda ees sisse laseb, on neile häiriv.

Väärtustamine ja meelespidamine on aga muidugi oluline igal ajal ja kõigile. Eriti oluline on aga märgata neid, kes on teinud midagi rohkemat kui teised.

Sel nädalal tunnustasid siseminister Andres Anvelt ning päästeameti peadirektor Kuno Tammearu päästetöötajaid, aga ka teisi Eesti kodanikke vapruse eest inimeste ja vara päästmisel, silmapaistvate teenete eest päästetööde korraldamisel ja päästeteenistuse arendamisel.

Elupäästja medali pälvinutest on nii mõnedki hädalisele appi rutanud isegi oma eluga riskides: olgu siis hättasattunud last uppumissurmast päästes või lähedast põlevast majast välja aidates.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles