Riigikogu riigireformi probleemkomisjon leidis esmaspäeval, et maavalitsuste kaotamine järgmise aasta algusest peab toimuma sujuvalt ning maavalitsuste ülesanded üle võtvad asutused peavad selleks valmis olema.
Riigikogu probleemkomisjon: maavalitsuste kaotamine peab sujuma tõrgeteta
13. märts 2017, 20:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"On olemas selged ohud, et maavalitsuste kiire kaotamisega võivad tekkida korralduslikud probleemid - ülesanded üle võtvad organisatsioonid ei pruugi olla suutnud ennast täielikult formeerida ja ei ole valmis ülesandeid ladusalt üle võtma,“ lausus riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks moodustatud probleemkomisjoni esimees Ivari Padar.
Ta lisas, et valitsus peab endale neid ohte teadvustama ja vältima üleminekuga kaasneda võivaid segadusi.
Padari sõnul on oluline, et võimalikult paljud maavalitsustes töötavad pädevad inimesed jääksid oma tööd edasi tegema ning maavalitsuste kaotamine ei tohi endaga kaasa tuua suure hulga töökohtade viimist pealinna.
Samuti leidis komisjon, et maavalitsuste hooned ei tohiks jääda 1. jaanuarist tühjaks, vaid ministeeriumid ja riigiasutused peaksid neisse paigutama oma kohalikud töötajad.
Valitsus plaanib maavalitsuste töö lõpetamist 1. jaanuarist ning nende ülesannete jagamist omavalitsuste, omavalitsusliitude, ministeeriumite ja riigiasutuste vahel. Maavalitsustes töötab praegu ligi 500 inimest.
Maavalitsuste tähtsamate ülesannete hulka kuuluvad ühistranspordi korraldamine, õppeasutuste järelevalve, sotsiaalvaldkonna tegevuslubade väljastamine ja järelevalve, maareform ja maatoimingud, rahvastikutoimingud ning omavalitsuste haldusaktide järelevalve ja nõustamine.