Emakeelepäeval on ikka paslik pisut keelejuttu ajada ja keelemõtteid mõlgutada. Meie igapäevast tööriista on aja jooksul vintsutatud ja räsitud, seda on tõrjutud ja palavalt armastatud ning võib uskuda, et keel seeläbi ehk üksnes tugevamaks on muutunud.
Ei teagi, kas see on ajastu märk, kuid tavapärast muretsemist eesti keele oleviku ja tuleviku pärast on viimasel ajal justkui vähemaks jäänud. Eks igasugused hirmujutud käivad lainetena ja küllap on praegu vaid mõõnaperiood, kuid mida vähem on muret, seda rohkem mahub rõõmu inimese sisse.
Tegelikult pole keele tuleviku pärast tarvis muretseda. Kuni meil on emakeelne ülikool, kuni valmivad teadustööd eesti keeles, seni pole hirmuks põhjust. See, et inglise keel noorte abil järjest rohkem eesti keelde tungib, ei anna ka mureks põhjust, sest aastasadu on eesti keel sõbralikult laene vastu võtnud ja oma keeles neile mugava pesa leidnud.
Võibolla on nukker see, et kuigi meie keel pakub nii tohutult palju võimalusi – kaugeltki mitte kõigis keeltes pole nii rikkalik varu sünonüüme kui meil –, ei kasuta me neid. Lihtsalt ei vaevu, sest lihtsam ja kiirem on ju öelda näiteks “hea film”, kui et pisut mõelda ja öelda näiteks “haarav”, “köitev”, “paeluv” või “kaasakiskuv” ... Selle asemel et tunda muret keele kadumise pärast, võiks suunata tähelepanu keele keldritesse ja sahvritesse, kus on kuhjade kaupa kauneid sõnu, tolmukord peal.
Võibolla on nukker see, et kuigi meie keel pakub nii tohutult palju võimalusi – kaugeltki mitte kõigis keeltes pole nii rikkalik varu sünonüüme kui meil -, ei kasuta me neid.
Üheks võimaluseks unarsõnadega suhteid soojendada on kindlasti lugemine. Lisaks sõnavarale arendab see meis teisigi häid omadusi – võimet mõista teise inimese tundeid, loovust ja kujundlikku mõtlemist. Rikas sõnavara laseb aga keelest erilist mõnu tunda. Uperpallitada keeleharjal, lustida ja katsuda piire.
Lugemisest vähemoluliseks ei saa pidada aga inimlikku vahetut suhtlust – seda, milleks meil praegusel ajal ehk kõige vähem aega kipub olema. Sest eks saavad sõnad inimese sisse ka just ema vestlustest väikelapsega, isa loetud õhtujuttudest ning kõige tavalisematest lihtsatest jutuajamistest õhtusöögilauas. Et võtta aega ja küsida: kuidas sul täna läks?