Ilmselt on iga inimene pikemat või lühemat aega haiguslehel viibinud. Ning teab seega ka toda tunnet, mis palgapäeval pangakontot vaadates tekib. Ah, poleks pidanud ... Oli seda nüüd tarvis ... Võinuks parem tööl käia ... Lõputu enesesüüdistamine ja kalkuleerimine, kuidas vähenenud sissetulekuga järgmise palgapäevani hakkama saada.
Nii käiaksegi haigena tööl. See aga kahjustab tervist veelgi enam, sest haige keha vajab puhkust. Levitatakse haigusi kolleegidele, tekivad tüsistused ning haiguse raviks kulub lõppkokkuvõttes rohkem raha. Mainimata ei saa jätta sedagi, et põdura inimese töösooritus jääb terve omale kindlasti alla.
Riik otsib probleemile rohtu ja esialgu näikse lahenduseks olevat see, et tööandjad ei pea enam haigushüvitiselt sotsiaalmaksu maksma ning töötajatele kompenseeritakse enese kodus ravimine alates teisest päevast 70% ulatuses töötasust.
Kõlab hästi ja loodetavasti kannab ka vilja. Üha enam riigiasutusi läheb vabatahtlikus korras uuele süsteemile üle. Samas ei jaga riigiasutused enda raha. Enda raha jagavad ettevõtjad, kelle eesmärgiks on kasumit teenida, ning nende puhul nii suure hurraaga uue korralduse kiitmist märgata ei ole.
Kui statistiliselt on väga vähe neid, kel palgast midagi säästmiseks üle jääb, siis palgapäevast palgapäevani elav inimene ei saa haigena kodus pikutamist endale ikkagi lubada.
Olukorra muudab keeruliseks seegi, et ka mõnekümneprotsendine kaotus palgast mängib paljude inimeste igapäevases toimetulekus suurt rolli. Kui statistiliselt on väga vähe neid, kel palgast midagi säästmiseks üle jääb, siis palgapäevast palgapäevani elav inimene ei saa haigena kodus pikutamist endale ikkagi lubada, sest siis tundub, et lisaks inimesele on haigeks jäänud ka rahakott.
Ja eks ole Eesti inimene ju ka väga kohusetundlik. Kardetakse ülemuse pahameelt, töökoha kaotust, kolleegide virisemist, kui puuduva töötaja kohustused neil üle võtta tuleb.
Kõik muudatused on aga samm edasi. Kui riigiasutused erasektorile eeskuju näitavad, ehk on üha rohkem järgijaid ka ettevõtete seas, sest eks näita haigushüvitiste maksmise korra paindlikumaks muutmine töötajale, et temast hoolitakse. Moraalne tugi aga kasvatab enesehinnangut, vähendab stressi ning aitab seeläbi ka sootuks tervem püsida.