“Sokike, ma leidsin puukorvist kirja. Sulle.”
“Kirja? Mulle?!”
Tõepoolest. Halgude peal ootas avamist väike kollane ümbrik Sokikese nimega. Kiri suunas Sokikese puukuuri järgmist juhtnööri saama. Hoobilt oli jänesepoiss toast läinud.
“Sokike, ma leidsin puukorvist kirja. Sulle.”
“Kirja? Mulle?!”
Tõepoolest. Halgude peal ootas avamist väike kollane ümbrik Sokikese nimega. Kiri suunas Sokikese puukuuri järgmist juhtnööri saama. Hoobilt oli jänesepoiss toast läinud.
Kuuris kõlkus naela otsas kastekann, sellest piilus välja paberileht, millel kiri “PUURIIDA OTSAS”. Sokike upitas end poolikule puuriidale, kobas käpaga tagumise riida peal ning sai millestki kinni. Puumõõk! Päris tema enda puumõõk! Pidemel nimi ja puha! Mõõga ümber seotud lipik suunas tuppa Oti voodi alla.