Nädala kaja: usk ja unistus

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anu Viita-Neuhaus.
Anu Viita-Neuhaus. Foto: Meelis Meilbaum

Vallimäel on hää kõvasti hingata. Sisse ja välja. Soojade pilvede all keerata pilk sisemusse. Lapsed on ametis jää lõhkumisega. Noorem kükitab ja piilub, mis toimub maailmas, mis jää sees. Vanem toksib puupulgaga veekogu kirmet. Jaa, mäletan, pole midagi ägedamat kui vaadata mulle, rohuliblesid ja kivikesi, mis justkui jäätise sees.

Ühed poisid on neid märganud.Kuuesest ja kaheksasest poole vanemad kutid lendavad peale. Nad ei ütle jou, mis teed. Ei, pahatahtlikult, sõnagi lausumata hakkavad jalgadega pritsima. Lihtsalt kiusama.

Kümme minutit hiljem sõidan tänaval mööda emast, kes kõnnib lastega. Suuremat, umbes koolieelikut, tõukab ema järsku endast eemale. Jõuga, nii et tüdruk peaaegu kukub.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles