Kiri: uue eakuse rahvakogust

Liisi Uder
, Eesti Koostöö Kogu programmijuht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liisi Uder.
Liisi Uder. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Valitsus on teinud otsuse, et ka pärast 2026. aastat peab pensioniiga kasvama, et edaspidi saaksid vanaduspensionärid keskmiselt umbes samasugust pensioni kui praegu. Pensioniiga tõstmata kukuks mõnekümne aasta pärast pension 280 eurole, mistõttu on pensioniea tõstmine vältimatu. Inimesed loodavad aga, et pensionäripõlves moodustaksid nende sissetulekud 70–90% varasemast palgast.

Seega peame keskmiselt kõik töötama kauem. 2015. aastal töötas 65-aastastest ja vanematest inimestest Eestis 18%. Nende keskmine sissetulek oli 900 euro ringis, mittetöötavatel samas eas inimestel aga 356 eurot. Seega on töötavate vanemaealiste toimetulek parem kui mittetöötavatel. Millised muudatused aga viiksid meid selleni, et veel rohkem kui viiendik vanemaealistest töötaks? Teavad paljud ju omast käest, et tervist ei pruugi jätkuda praegusegi pensionieani ning tööandja eelistab ikka nooremaid.

Kolmandikul Eesti täiskasvanutest pole mingit erialast haridust. 21. sajandil, mil teadmised vananevad kiiremini kui eales varem, pole võimalik vaid üldharidusega kõrge eani töötada. Kui inimesel puudub õpiharjumus, siis on teda raske ka 50-, 60- või 70-aastasena uuesti koolipinki tuua. Seda näitab ka statistika, sest vanemate kui 45-aastaste elukestvas õppes osalemise määr on oluliselt väiksem kui noortel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles