Juhtkiri: kevadväsimuseta kevad

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Virumaa Teataja.
Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Astronoomiline kevad on alanud ja tema palet oleme näinud nii porist kui ka esimestest lumikellukestest ja kõlavamast linnulaulust. Kui sekka on sattunud ka paar päikselisemat päeva, siis on need kostitanud meid lisaenergiaga, et teha pikemaid jalutuskäike ja naeratada vastutulijatele.

Pärast pimedat talve räägitakse palju kevadväsimusest – ühed noogutavad jutule kaasa, teised kergitavad kulme. Need, kes kevadväsimust ei tunne, soovitavad sellest vaevatutel vaadata üle oma menüü, veeta rohkem aega sõpradega ning tegutseda värskes õhus.

Kevaditi tekib suurem isu puuviljade ja rohelise kraami järele – eks organism teab, mida on vaja, kui osata teda kuulata. Kui võilillelehti pole esialgu veel võtta, siis isegi kortermaja aknalaual saab edukalt kasvatada kiiresti võrsuvat ja kevadise maitsega salatikressi ja idandada seemneid, kes aga maal elab, on suisa heas seisus, sest ka vahtramahl turgutab kenasti.

Kui uue aasta tulles kipume andma endale lubadusi, siis kevade saabudes tegema suurpuhastust. Küürime aknaid ja tube, toimetame maja ümber, hooldame oma autot-jalgratast-muruniidukit. Mõned meist teevad ka oma kehale suurpuhastust – paastukuuriga.

Tänases lehenumbris räägib perearst Maire Suurkivi, kui oluline on inimesele D-vitamiin. Kui vereproov anda, ei pruugi selle tulemusi nähes üllatuda: D-vitamiini krooniline puudus on eestlastele üsna omane, sest päikest meie laiuskraadil napib.

Pole imestada, et eestlased võtavad talviti – aga ka sügisel ja suisa suvel – ette mõne päikesereisi, et sõna otseses mõttes hallist argipäevast pageda ja oma akusid laadida. Reisimiseks on mõistagi vaja raha ja õnne. Eesti inimesed paraku maailma õnnelikemate riikide elanike sekka ei kuulu, see õnn on norralastel, soomlastel, rootslastel ja taanlastel. Meie oleme alles 66. kohal.

Meie igasugused ennustajad võivad rääkida, mida tahavad, kuid kliima soojenedes näib Eesti laiuskraadilt kaduvat nii korralik suve- kui ka talveilm.

Tuleb seda rõõmu ja õnnetunnet mujalt otsida kui ilmast, aga ka leida, näiteks tervislikest eluviisidest ja inimsuhetest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles