Täna on meteoroloogiapäev

Merly Raudla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lähipäevisse jagub nii pilvi kui ka päikesepaistet.
Lähipäevisse jagub nii pilvi kui ka päikesepaistet. Foto: Elmo Riig / Sakala

Igal aastal 23. märtsil tähistatakse üle maailma meteoroloogiapäeva – mitte ainult professionaalide, vaid ka lihtsalt ilmasõprade seas. Keskkonnaagentuur tähistab seda täna Tallinnas konverentsiga „Avastades pilvi“.

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala märkis oma sissejuhatavas sõnavõtus, et kui enamikku ilmaelemente saab instrumentidega mõõta, siis pilvedega on asi tunduvamalt raskem: vaid pilvede kõrgust saab lidarite abil kaunis täpselt hinnata. Samas on „masinad“ võimetud määrama pilvede liiki, mis on aga oluline ilmaennustuseks, samuti kliima uuringutel.

Mitme riigi ilmateenistused otsivad võimalusi, kuidas kaasata amatöörmeteorolooge, ilmahuvilisi laiemalt kui seni abiks professionaalsetele meteoroloogidele. Seni koguvad ilmahuvilised enamasti vaid andmeid õhutemperatuuri ning sademete kohta. Suureks abiks kõigile on hiljuti WMO välja antud uus pilveatlas, kuhu on koondatud sadu pilte pilvedest, mis võimaldavad täpsemalt määrata pilvetüüpe, nende erimeid, mida on üle poolesaja.

Kui palju on siis neid, kes saavad täna end tähtsatena tunda? Praegu on maailmas 185 WMO liikmesriiki pluss kuus territooriumi. Vist rohkem kui ametlikult riike, sest ilm ühendab inimesi maamunal rohkem kui poliitika. Kõikides maades tegutseb ligi 10 000 tavalist ilmajaama, üle 1000 aeroloogiajaama (seal, kus lastakse õhupallidega ligi 35 km kõrgusele raadiosonde); pidulistena läheksid arvesse veel tuhanded ilmakeskuste sünoptikud, klimatoloogid ja meteoroloogid.

 Tõtt-öelda väheneb pidutsejate hulk aasta-aastalt: üha rohkem jaamasid automatiseeritakse, isegi meteosonde saadavad paljudes riikides taevasse juba masinad (varsti ka meil). Äsja ilmunud Eesti meteoroloogia aastaraamatust 2016. aasta kohta võib leida, et kõik meie 38 ilmajaama on automatiseeritud, neist 28 täielikult. Ööpäev läbi töötab inimesi varsti vaid kolmes jaamas.

Täna kuuskümmend seitse aastat tagasi kinnitati WMO (maailma meteoroloogiaorganisatsiooni) konventsioon. WMO korraldab rahvusvahelisel tasandil ühtse katusorganisatsioonina nii meteoroloogia kui ka hüdroloogia valdkonna tegevust, olles ÜRO niisuguste ühingute seas kõige efektiivsem: üks kasutatud dollar toovat kümme korda enam kasumit.

Muidugi on tulu kõige suurem troopikas, kus sünoptikute õigeaegsed hoiatused päästavad tuhandete inimeste elu. Muide, paari aasta eest Pami-nimelise supertsükloni räsitud Vanuatu saareriigis on säärane ametikoht nagu meteoroloogiaminister!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles