Maavalitsused saatsid kolmapäeval rahandusministeeriumile ja riigikogu riigireformi komisjonile kirja, milles leiavad, et maavalitsuste kaotamine järgmise aasta algusest on ennatlik ning tuleks aasta võrra edasi lükata, et hinnata haldusreformi mõju regionaalsele arengule ja seejärel korrastada maakondlik/regionaalne kohahaldus.
Maavalitsused soovivad aastaks ajapikendust ja teenistujatele hüvitisi
Kirjas seisab, et kohalike omavalitsuste liitude ametiasutused, kus on tööl üks-kaks töötajat, ei ole alates 1. jaanuarist 2018 suutelised üle võtma ja täitma maakondliku tasandi ülesandeid, kuna selleks ajaks puudub kompetents ning tähtajale eelneval perioodil pole ka asutuse uue struktuuri loomisest huvitatud ega vastavat otsustuspädevust omavaid isikuid.
Leitakse ka, et ameti kaotavaid maavalitsuste teenistujaid tuleks kohelda sama moodi, nagu seda tehakse ühinemiste tagajärjel ametist ilma jäävate omavalitsuste töötajatega, kellel on õigus saada täiendavat hüvitist.
“Leiame, et võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt peab samamoodi kohtlema ka maavalitsuse teenistujaid, kes läbiviidava haldus- ja maavalitsuste reformi tõttu on samuti keerulises olukorras ja kohati veel keerulisemaski, kuna maavalitsuste tegevus lõpetatakse ja teenistuskohad kaovad, kuid kohalike omavalitsuste ametiasutuses teenistuskohtade arv pigem ei muutu,” seisab kirjas.
Nimelt on inimesed juba hakanud maavalitsustest töölt lahkuma ning selle tendentsi jätkumisel satub ohtu maavalitsuste kui ametiasutuste haldussuutlikkus kuni reformi läbiviimiseni.
On ettepanek, et maavalitsuses töötavale ametnikule või töötajale makstakse ametist vabastamisel hüvitist tulemusliku teenistus- või tööülesannete täitmise eest kuue kuu põhipalga ulatuses, kui vabastamine toimub maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tuleneva ameti- või töökoha koondamisega ning ametnikku või töötajat ei viida üle teise ametiasutusse.
Maavalitsused on seisukohal, et senine maakondlik jaotus ei pruugi olla enam otstarbekas, eriti kui mõnda maakonda jääb alles ainult üks kuni kolm omavalitsust. Kui midagi muutub, tuleks sama regionaalset jaotust rakendada ka kõigile teistele riigiasutustele (PPA, päästeamet, keskkonnaamet, maanteeamet jne). Selline lähenemine muudab riigivalitsemise selgemaks, loogilisemaks ja arusaadavamaks, nii riigile kui ka kodanikele.
“Maavalitsuste ainuke tõsine soov on, et tasakaalustatud regionaalse arengu kavandamine, suunamine ja tagamine piirkonnast ei kaoks, sellel oleks kindel vastutaja ning ei väheneks selle sisuline kvaliteet,” seisab kirja lõpus.