Hobuste töö metsas väärib küünlaid

Hobune on metsa väljaveol mõnes kohas asendamatu abiline. Rasketehnikat kasutades jääks maha laastatud maa. Foto: Toomas Herm

Eelmisel nädalal Harjumaal Kolgakülas peetud pärandiseminaril räägiti hobuste töö väärtustamisest, mida riik aga piisavalt ei tee.

Seminari “Pärandmetsad ja metsamajandus” moderaator Artur Talvik rääkis, et mets on meie jaoks olnud hirmutav, teisalt jälle emotsioonide kogumise koht. “Kuidas metsaga ümber käia, et see ei riivaks silma?” küsis Talvik ja rääkis loo, et postitas seminariga seonduva metsa ja hobuste töö oma Facebooki-lehele. Kommentaarides hakati kohe halvustavalt pärima, et kas tahetakse hobused ka linna tuua või metsa mingi muuseum rajada.

Lahemaa rahvuspargi koostöökogu liige, Tammistu külavanem Marti Hääl näitas fotosid oma kodukohast Juminda poolsaarel. Fotod olid tehtud enne ja pärast metsatöid. Vesisevõitu talve tõttu oli rasketehnika jätnud metsa sügavad rööpad.

Küll aga oleks kandnud pinnas hobuseid. Pahupidi pööratud pinnas riivas kohalike elanike silma ja nad tulid külavanemale kurtma. Kui rööbaste pärast kaeblejaid oli kogunenud piisavalt, pöördus Hääl keskkonnainspektsiooni poole. Sealt tuldi asja kontrollima ja öeldi, et kõik on seaduslik.

Kui midagi kaitsta, siis tuleb seda ka tegelikult teha.

Hääl tõi võrdluseks Lahemaa rahvuspargi, kus mõne väikese rajatise püstitamiseks peab inimene tegema mitmeid toiminguid, et üldse luba saada. Samas on riik ükskõikne metsa majandamise suhtes. “Kui midagi kaitsta, siis tuleb seda ka tegelikult teha,” oli Hääl resoluutne.

Metsa majandamisest rääkides ütles Hääl, et kõik sõltub suhtumisest. Ta nimetas kodumetsa, millel on inimesega otsene suhe. Seal majandades tuleb mõelda, millisena jäetakse mets järeltulevatele põlvedele.

Ka näitas ta Juminda poolsaare 19. sajandi lõpus tehtud kaarti, kus nurmedele ja väikestele metsasiiludele olid antud nimed. “See näitab suhtumist,” lisas Hääl.

Hääle sõnul on vaja metsa majandada efektiivselt ja tehnika kasutamine on tarvilik. Samas saab raskesti ligipääsetavates kohtades, kaitsealadel või tundliku pinnasega metsas edukalt kasutada hobutööd.

Hääl tõi näite, et Inglismaal on loodud üle tuhande töökoha, mis on seotud hobuste ja metsatöödega. “Hobune metsas ei ole muuseumi eksponaat, vaid tulevik,” lausus Hääl.

Rootsi Ardennide Ühingu president Tom Meurling andis ülevaate, missugune on Rootsis hobuste roll metsatöödel. Hobuste kasutamisele hakati seal rohkem tähelepanu pöörama juba 1980.-90. aastatel.

Seminaril osalenutele näidati Vanakülas, kuidas hobusega metsatöid tehakse. Järgmisel päeval said soovijad ise ohjad kätte võtta. Külastati Aaviku talu, kus kasvab 15 raskeveohobust.

Seminari korraldasid Lahemaa rahvuspargi kohalik kogukond ja keskkonnaamet koostöös Eesti Hobumajanduse Liiduga.