Üllar Saaremäe: “Teostamata pole mul midagi jäänud”

Alvar Loog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üllar Saaremäe 2006. aasta juunikuus Lääne-Viru maavalitsuse saalis. Rakvere teatri peanäitejuhi ­kohale tal konkurenti ei olnud.  Ja ajalehepildid olid siis veel mustvalged.
Üllar Saaremäe 2006. aasta juunikuus Lääne-Viru maavalitsuse saalis. Rakvere teatri peanäitejuhi ­kohale tal konkurenti ei olnud. Ja ajalehepildid olid siis veel mustvalged. Foto: Avo Seidelberg

Sügisel, uue hooaja algusest, asub Rakvere teatri peanäitejuhi ametisse näitleja, lavastaja ja teatripedagoog Peeter Raudsepp, kes vahetab sellel kohal välja viimased 21 aastat teatrit juhtinud Üllar Saaremäe.

Üllar Saaremäe lausub, et loovutab ameti kerge südamega ja iseäranis hea meel on tal sellepärast, et saab teatri üle anda, mitte ei pea seda maha jätma. Ta lisab: “Kui ma 26-aastase noormehena Rakverre peanäitejuhiks tulin, poleks ma elu sees arvanud, et kütan siin 21 aastat seda ametit. Mind on vahepeal korduvalt mujale kutsutud ja ametist loobumiseks on olnud palju põhjuseid, kuid põhjused jäämiseks on kuni viimase ajani olnud alati kaalukamad.”

Avades loobumisotsuse tagamaid toob Saaremäe esimesena välja suutmatuse suurendada teatri truppi. “Ma olen pikka aega selle nimel tegutsenud, kuid kahjuks ei ole see otseselt kunstilise juhi võimuses. Rakvere teatri palgal on viimastel aegadel olnud 17 näitlejat, mis on alla igasugust kriitilist piiri, arvestades asjaolu, et meie teater mängib sageli etendusi kolmes paralleelis: suures saalis, väikeses saalis ja väljasõidus.” Ta lisab, et seega pole olnud Rakveres võimalik teatud tüüpi dramaturgiat üldse lavale tuua, näiteks Tšehhovit ja Shakespeare’i, kelle teosed eeldavad vähemalt 10–12 näitlejat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles