Esmaspäeva õhtul Sondas ning Kadrina–Tapa piirkonnas tekkinud kemikaalireostus ümbruskonna elanike tervisele otsest ohtu ei kujuta, kuid neil tasub olla tähelepanelik salv- ja madalamate puurkaevude ning veekogude vee suhtes.
Raudteereostuse piirkonna elanikele otsest ohtu ei ole, kuid vee suhtes tasub olla ettevaatlik
31. märts 2017, 11:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reostusega kaasneb oht veekeskkonnale, eelkõige põhjaveele. Kuna praegusel juhul on tegemist vedelikuga, mis väga kergesti veega ei segune, ja maapind on veel osaliselt külmunud, ei pruugi reostus kuigi kiiresti põhjavette jõuda, teatasid keskkonnainspektsioon ja terviseamet.
Ennekõike loodetakse aga ohtu ennetada.
Keskkonnainspektsioon koos keskkonna- ja terviseametiga kaardistab Sonda jaama, peamise reostuskoha ümbrusesse jäävad kaevud, mille veekvaliteeti on vaja jälgida. Kõigepealt keskendutakse madalatele salvkaevudele.
Kui keegi elanikest tunneb kaevuveel lahustile iseloomulikku lõhna või näeb erinevust, siis tuleks sellest teatada keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313 ja reostunud vett joogiks ega söögitegemiseks mitte kasutada.
Kui kellelgi on kaebusi või mürgistusohu kahtlusi, võib konsulteerimiseks helistada mürgistusinfoliinil 16 662.
Samuti tuleks jälgida looduslikke veekogusid ja reostuskahtluse korral hoida lemmikloomad neist eemal.
Lõhna suhtes tundlikumad inimesed võiksid vältida reostuskoha läheduses viibimist. Lekke tagajärjel lendunud ained võivad õhus püsida mõne päeva.
Kauba saatedokumentide järgi oli tegu ohtlike kemikaalide hulka klassifitseeruvate ainete seguga. Keskkonnainspektsiooni tellimusel võttis keskkonnauuringute keskuse (KUK) labor reostuskohtadest ja tsisternidest proovid ning need on praegu analüüsida.
Eile tegi komisjon kindlaks, et kahest tsisternvagunist lekkis ühtekokku 51,9 tonni kemikaali, sellest suurem osa Sonda ümbruses. Kuna tegemist on kiiresti aurustuva kemikaaliga, ei ole võimalik lekke alguskohta ega maapinda imbunud kemikaalikogust väga üheselt määratleda.
Keskkonnainspektsioon alustas 28. märtsil reostuse asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb kemikaalide ja jäätmehoolduse nõuete rikkumist ettevaatamatusest.
Tekkinud reostuse koristamist korraldab Eesti Raudtee.