Kiirabi on välja kutsutud isegi surnud koerale

Kuigi kiirabil tuleb reageerida ka vähepõhjendatud väljakutsetele, on tihti kiire abi siiski vajalik. Foto: Marianne Loorents

Kiirabile kergel käel tehtud väljakutsed on märgatavad ka meie mail. Viru Haiglale kuuluva Karell Kiirabi õde-brigaadijuht Jelena Fjodorova tõi välja tendentsi, et inimeste arv piirkonnas küll kogu aeg väheneb, aga visiitide arv hoopis kasvab.

Jelena Fjodorova sõnul on selle taga ühelt poolt mitu sotsiaalset aspekti, nagu ühiskonna vananemine, madal sissetulek, kiirenev elutempo, kuid teisalt on väga palju ka täiesti absurdseid väljakutseid.

“Kiirabitöös võin tuua paralleele teatrilavaga, kus ühel õhtul näed tragöödiat ja juba järgmisel etendub komöödia,” ütles Fjodorova.

Ta tõi näite, kuidas kord kihutas kiirabiauto 160 km/h Rakverest Kundasse, sest teataja sõnul on üheksaaastane Lada kohe suremas. “Jooksime viiendale korrusele täis reanimatsioonivarustusega, kohale jõudes aga selgus, et üheksa­aastane Lada on … koer,” rääkis Jelena Fjodorova.

Põhiline probleem ei ole tema sõnul mitte selles, et kiirabi ei taha sotsiaalseid probleeme lahendada või näiteks tavapäraseid palavikukutseid teenindada, vaid selles, et samal ajal vajatakse mujal rohkem abi.

Näiteks tõi ta Viru-Nigula vallast kliendi, kelle juures käis kiirabi läinud aastal üle 90 korra. Ühe sellise väljakutse ajal oli aga mujal inimene õnnetuses labakäest ilma jäänud.

Fjodorova: “Kui sul on köha ja nohu ja sa ootad 25 minutit, siis see on üks asi, aga uskuge mind, te ei taha näha ega tunda, mis on 25 minutit olukorras, kui sul on kopsuturse või amputeeritud jäse põrandal.”

Omaette kategooria moodustavad väikelaste vanemad, kes on pisikese pärast mures, iseäranis isad, kes lapsega kahekesi kodus. 

Näiteks on saanud kiirabi sellise sisuga väljakutse: kümnekuune laps jõi kogemata kohvi, lapsega kõik korras, kuid 1220 soovitas kutsuda kiirabi, sest kohvis oli kolm lusikatäit suhkrut.

Isa on kutsunud kiirabi oma beebile, nähes tema igemete juures kahte sinist laiku – nimelt hakkasid tital hambad tulema.

“Ainus lastega seotud aspekt, mille pärast pole kiira-

bi veel kaasatud, on laste tegemine,” ütles Fjodorova muiates.

Kiirabiõe-brigaadijuhi sõnul vajab häirekeskuse kutsetöötlemise süsteem kindlasti ülevaatamist, aga samuti vajab kodanik rohkem nõustamist ja infot selle kohta, millised sotsiaalsed ja meditsiinilised struktuurid ning võimalused üldse on Eestis tema jaoks loodud.

“Alati, kui näen kodus postkastis uut paksu läikivat riidekataloogi, mõtlen, et meil võiks olla sama korralik tervise- ja hoolekandeteenustele suunatud ajakiri,” rääkis kiirabiarst ja avaldas arvamust, et inimesed ei tea siiamaani, et Rakveres on olemas ka näiteks valuarst, et on olemas tõhus kodune hap­nik­ravi.

“Võiks nii olla, et kui inimesele pannakse diabeedi diagnoos, saab ta kohe ka teada, milliseid tugiteenuseid piirkonnas talle pakutakse. Näiteks on olemas infotelefon, millel saab toitumisalast nõu, Rakvere haiglas töötab diabeediõde, kes nõustab patsiente ja nende sugulasi. See info on loomulikult ka internetis olemas, aga usun, et nõudlus individuaalse terviseprofiili koostamise järele on täitsa olemas.”

Viimasel ajal on Eestis palju räägitud kiirabi koormavatest asjatutest või vähepõhjendatud väljakutsetest ja nende põhjustest. Üks on see, et patsient ei pääse vajadusel kiiresti pere- või eriarsti vastuvõtule, ja teiseks pole päris kindel, kas riik teab täpselt, millist kiirabiteenust Eesti vajab ja milliseks teenuseks raha jätkub.

Kiirabikeskuse ülemarst-juhataja doktor Arkadi Popov ütles ERRile, et häirekeskus ei peaks andma igale väljakutsele rohelist tuld. Vähe põhjendatud väljakutsed tekitavad Popovi sõnul kiirabiarstides frustratsiooni.

Arkadi Popov rääkis saates “Reporteritund”, et talle teeb muret asjaolu, et häirekeskus tegutseb manuaali järgi ja meedikuid väljakutsete vastuvõtmise juures pole.