In memoriam - Edith Kotka-Nyman

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Edith Kotka-Nyman.
Edith Kotka-Nyman. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Rakvere linnas võiksid täna lipud olla pooles vardas, sest Edith Kotka-Nymanit - Rakvere linna aukodanikku 1998. aastast - ei ole enam.

Kahe kuu pärast, 4. mail, plaanis kunagine kodulinn oma tublile tütrele  85. sünnipäeval õnne soovida, paraku peame temast nüüd rääkima minevikuvormis.

Edith Kotka sündis 1932. aastal Tallinnas, tema lapsepõlveaastad möödusid aga Rakveres, kus isa töötas Viru maavalitsuses insenerina. Perekond Kotka elas Kreutzwaldi tänava majas 5a. Esimesse klassi läks Edith Pika tänava algkooli. Sõja ajal kolis perekond Pärnusse, kust 1944. aasta sügisel põgenes punaväe eest Rootsi.

Uuel kodumaal tuli minna rootsikeelsesse algkooli ja kohe hakata võõrkeeles õppima. Rootsis lõpetas Edith gümnaasiumi ja kahel korral ülikooli: esmalt kunstiajaloo ja prantsuse keele alal, hiljem eesti filoloogina.

1960. aastal abiellus Edith eesti-rootsi soost Einar Nymaniga,  kes jäi tema kõrvale oma surmani 1997. aastal. Neil oli kolm last.

Rootsi riik võimaldab pagulasperede lastel, seda sõja jalust tulnud eesti pered ju olid, õppida lisatundides kodukeelt ehk oma emakeelt. Nii saigi Edithist Rootsi eestlastele eesti keele õpetaja.  Et normaalseid õppematerjale ei olnud ja ENSV õpikud olid täis punast propagandat, tuli hataka neid ise koostama. Koos kolleeg Mare Aadliga anti välja eesti keele õpikud "Samm-sammult I-II"  ja lugemik "Eesti kirjanduse radadel". 

Okupatsiooni lõppemisega tekkisid Eesti linnadel 1990-ndatel ülemerekontaktid, nii sai ka Rakverest Sigtuna kommuuni sõpruslinn. Edithile omase tagasihoidlikkusega ütles ta, et "hoolimata paljude arvamusest, ei olnud mina sõprussuhete sõlmimise otsusesse segatud". Seda aktiivsem oli ta Sigtuna-Rakvere sõprusseltsis, mille esimees Edith aastaid oli. "Me oleme sõprusseltsi poolt saatnud Rakverre läbi aegade 56 veoautokastitäit mööblit, riideid ja mänguasju. Seltsis on varem olnud liikmeid umbes 150, kuid meid on vähemaks jäänud. Kui Eesti vabaks sai, tundsid paljud selle maa vastu huvi, kuid nüüd see enam nii pole," tunnistas ta 2012. aastal Sigtuna ajalehele antud 80. sünnipäeva intervjuus.

Maailm tunneb mitmeid altruistlikke naisi alates ema Theresast. Rakvere hea tahte saadikuks oli Edith Kotka-Nyman:  tasuta tõlk ja  giid, sõpruslinna eesti keele õpetaja ja  eesti kultuuriloengute pidaja, Rakvere ajaloo väsimatu tutvustaja, elav kontakt kahe linna  inimeste vahel.  Ja muidugi alati külalislahke perenaine, kelle süda ja maja uksed olid rakverlastele avatud rohkem kui veerand sajandit.  

Alles mõne aasta eest tunnistas Edith, et tal "on nii palju teha, et tuvide söötmiseks aega ei jätku". 

Rakvere linnavalitsus

Rakvere linnavolikogu

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles