Raha paneb politseis rattad käima

Ida prefektuuri juht Tarvo Kruup loodab, et igal oma­valitsusel on oma piirkonnapolitseinik. Foto: Marianne Loorents

Aastatel 2018–2021 lisandub politsei- ja piirivalveameti eelarvesse 21,5 miljonit eurot, mis toob maakonda kolm piirkonnapolitseinikku ja regiooni veerandsada kiirreageerijat.

Ida prefektuuri juht Tarvo Kruup ütles, et senise kuue asemel hakkab piirkonnapolitseinikke olema üheksa. Seni pole veel määratud, kus kolm lisakorravalvurit tööle asuvad. Kruup viitas, et haldusreform ei ole veel lõppenud ja korrakaitsjate eesmärk on see, et pärast omavalitsuste ühinemist oleks igaühes oma piirkonnapolitseinik.

Virumaal suurendatakse politsei kiirreageerimise võimekust. Lisaks Virumaal olevatele märulipolitseinikele, keda maakonnas on 14, luuakse Narva 25-liikmeline kiirreageerimisüksus.

Prefekt selgitas, et kiirreageerimisüksusesse kuuluvad patrullpolitseinikud, kes igapäevatööna teedel ja tänavatel patrullivad. Neil on parem ettevalmistus ja varustus kui tavapatrullis olevatel politseinikel. Vajadusel saab neid kiiresti kasutada kriisikolletes, näiteks koolitulistamise korral – Eestis on niisugune juhtum juba ette tulnud.

Kiirreageerimis­üksusesse kuuluvad patrullpolitseinikud, kes igapäevatööna ­teedel ja tänavatel patrullivad.

Kuigi üksus on Narvas, siis prefekti sõnul võib selle liikmeid näha patrullimas ka Lääne-Virumaal.

Seni on kiirreageerimisüksused olnud vaid Põhja ja Lõuna prefektuuris. Lisaks Ida prefektuurile luuakse see nüüd ka Lääne prefektuuri.

Siseminister Andres Anvelti sõnul on 21,5 miljoni euro suurune investeering PPA-le rohkem kui kümne aasta tõsiseim rahapaigutus politsei võimekuse tõstmisse.

Lähiaastatel lisandub politseisse 45 piirkonnapolitseinikku ja 75 kiirreageerijat.

PPA peadirektor Elmar Vaher ütles ajakirjanikele, et uute kiirreageerijate väljaõppega alustatakse tänavu septembris-oktoobris.

“Loome need üksused selleks, et oleks võimekus lahendada kriise, näiteks rändekriisi, mis võib liikuda just lääne suunal,” on riigi politseijuht varem öelnud.

Vaheri sõnul püütakse piirkonnapolitseinikeks värvata kogukonnas aktiivseid inimesi, kes teavad kohalike muresid. Ta nentis, et kuigi ühest küljest on see PPA-le üle mitme aasta esimene võimalus mingit võimekust tõsta, ei kujuta ta ette, keda tal praeguse palgataseme juures kiirreageerijaks värvata õnnestub.

Ilmselt on need valdavalt praegused patrullpolitseinikud, kes ka kiirreageerijatena jätkavad tugevdatud patrullides tänaval.

“Mina jään rääkima, et politseiametniku miinimumpalk peab olema Eesti keskmine,” sõnas Vaher.

Praegu algab patrullpolitseinike miinimumpalk 975 eurost (bruto), mis on ligi 200 eurot madalam kui Eesti keskmine palk.

Politseinike miinimumpalk tõusis viimati 2014. aastal, mil PPA-s koondati ligikaudu 250 töötajat. Eesti keskmise palgani jõudmiseks oleks täiendavalt juurde vaja 11 miljonit eurot aastas.