Ontika maastikukaitseala kaitsekord uueneb

Kristi Ehrlich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ontika paerannik.
Ontika paerannik. Foto: OVE MAIDLA/PM/EMF

Valitsus kinnitas Ida-Virumaal asuva Ontika maastikukaitseala piiride, kaitse-eesmärkide ja kaitsekorra muudatused, mis võimaldavad muu hulgas taastada aastaid suletud olnud Valaste joa vaateplatvormi. 

Osaliselt juba 1939. aastast kaitse all olnud ala kaitsekorda uuendati, et tagada sealsete ranniku-ja metsaelupaigatüüpide, kaitsealuste liikide, väärtuslike pinnavormide, Balti klindi kõrgeima osa ja Saka mõisapargi kaitse.

Kaitsealaga liideti varem eraldi pargina kaitse all olnud Saka mõisapark ja I kategooria kaitsealuse liigi villtulika kõige esinduslikum kasvukoht Eestis.

Uus kaitse-eeskiri võimaldab sihtkaitsevööndisse püstitada infostende, tähistada vööndite piire ning rajada õpperadasid ja vaateplatvorme. Samuti on edaspidi võimalik piiranguvööndis lisaks turberaiele teha ka lageraiet, välja arvatud Saka mõisapargi piiranguvööndis.

Maastikukaitseala pindala suureneb võrreldes varasemaga 119,3 hektari võrra 1338,2 hektarile. Sihtkaitsevööndisse on arvatud täiendavalt 286,8 hektarit, millest 253,7 hektarit on riigimaa, 31 hektarit eramaa, 1,5 hektarit munitsipaalmaa ning 0,7 hektarit jätkuvalt riigi omandis olev maa.

Kaitsealale jääb Balti klindi üks kõige esinduslikumaid ja suurema absoluutse kõrgusega osasid ning Baltikumi kolm kõige kõrgemat juga: Valaste juga (26,1 m), kolmeastmeline Kivisilla juga ja kaheastmeline Karjaoru juga.

Liikidest kaitstakse seal I kategooria kaitsealuse linnuliigi kassikaku elupaika, taimeliigi sudeedi põisjala ja seeneliigi roosa võrkheiniku ning II kategooria kaitsealuse taimeliigi varju-püsikluste ja samblikuliigi rohe-tilksambliku kasvukohti. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles