Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Galerii ja video: mis on Tark Maja, kellelt EAS nõuab 2,6 miljonit

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL

​EAS otsustas nõuda sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus pankrotipesast tagasi 2,6 miljonit eurot. EAS-i turundusjuht Piret Reinson rääkis, et hiiglasliku tagasinõude põhjuseks on sihtasutuse pankrot.

Eelmisel neljapäeval oli SA Virumaa Kompetentsikeskus esitatud pankrotiavaldus kohtus läbivaatamisel ning pankrot kuulutatakse välja 21. aprillil.

“See tähendab, et EAS-ilt toetust saanud sihtasutus lõpetab oma tegevuse ning ei täida toetuse eelduseks seatud viieaastast kompetentsikeskusena tegutsemise kohustust. EAS-i eraldatud vahendid olid ette nähtud kogu maja ümberehituseks tingimusel, et sinna tekib kompetentsikeskus, mis tegutseb viis aastat,” selgitas Reinson.

SA Virumaa Kompetentsikeskus nõukogu esimees Urmas Tamm ütles, et mingit dokumenti nõude esitamise kohta temani ega ka pankrotihaldurini veel jõudnud ei ole.

“Eks kohus võtab reedel lahendi vastu ja siis hakkab pankrotihaldur tegutsema, juriidiline sasipundar on igal juhul tõsine,” nentis Tamm.

EAS-i tagasinõue puudutab kolme projekti, mille raames SA Virumaa Kompetentsikeskus on saanud toetust Rakverre Targa Maja ehitamiseks ja hoones tegutsema pidanud kompetentsikeskuse käivitamiseks. Enamik toetusrahast oli mõeldud Targa Maja hoone ehituseks, renoveerimiseks ja testkeskkonna loomiseks.

Suurim osa tagasinõudest tulenebki viidatud kestusnõude rikkumisest. Ülejäänud osa tagasinõudest moodustavad väiksemad rikkumised, näiteks riigihangete seaduse rikkumised, sest kulud on olnud tõendamata.

“Toetuse kogusummat ei oleks õige tagasi nõuda, kuna projektid sisaldasid ka tegevusi, mis toetuse saaja on ellu viinud, näiteks koolitused, konverentsid, uuringud,” kõneles Reinson.

EAS teeb Piret Reinsoni sõnul kõik endast oleneva, et pankroti- ning kriminaalmenetluse kaudu saada tagasi võimalikult suur osa valesti kasutatud toetusrahast. Summa, mida EAS tagasi tahab, on aga läbi aegade ulatuslikem – nõudeid toetuse tagastamiseks on esitatud ennegi, kuid mitte kunagi nii suures mahus.

Rakvere linnapea Mihkel Juhkami sõnul on aga EAS-i väidetavalt sihtasutusele Virumaa Kompetentsikeskus esitatud nõue õhku täis.

“See on tüüpiline EAS-i meediasõu,” pahandas Juhkami. Ta lausus, et mingit dokumenti nõude kohta pole.

“EAS panustas Targa Maja ehitusse 1,6 miljonit eurot, aga nüüd tahavad 2,6 miljonit tagasi,” rääkis Juhkami. Ta lisas, et juba sügisest saadik on räägitud umbes 300 000 euro suurusest nõudest, ent seda ei saadudki kokku. “Ei olnud alust,” lausus Mihkel Juhkami.

Urmas Tamm meenutas, et on EAS-ist mitu korda selle nõude kohta pärinud. Kui alguses lubati, et nõue esitatakse novembris, siis mõne aja pärast räägiti detsembrist, seejärel jaanuari lõpust. “Ning viimaks, et nõue tuleb siis, kui kriminaalmenetlus on lõpetatud,” ütles Tamm.

Just too sügisel EAS-i auditist päevakorrale kerkinud nõue oli Urmas Tamme sõnul üks põhjus, miks sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus asjad hakkasid kolinal allamäge minema.

“Kui nõue avalikustati, muutis see meie partnerid väga ärevaks ning meile öeldi mitmes programmis, kus oleksime võinud raha teenida, osalemine üles,” kõneles sihtasutuse nõukogu esimees.

Mihkel Juhkami rõhutas, et Rakvere linnal ei ole kogu Targa Maja ehitamise ja kompetentsikeskuse käivitamise protsessis olnud EAS-iga ühtegi lepingulist suhet.

“Maja ehitas sihtasutus, ja algusest peale oli kokku lepitud, mis tingimustel ja kuidas ehitatakse ja ka maja kasutatakse,” lausus Juhkami. “Ja sellest oleme piinliku täpsusega kinni pidanud,” lisas ta.

Piret Reinson küll väitis, et Rakvere linna seob 2010. aastal tollase linnapea Rannar Vassiljevi allkirjastatud koostööpartneri leping, kuid selle kohaselt on linna roll osaleda kompetentsikeskuse rajamise projektis linna omandis oleva kinnistuga ning valmisolek koos koostööpartneritega kaasfinatseerida projektiga seotud omafinantseeringut.

Juhkami rääkis Eesti Päevalehes ja Delfis ilmunud materjalidele viidates, et suhtumine on muutunud väga tendentslikuks.

“Rakvere linn ei ole ju asja üldse vedanud, põhiline initsiaator Targa Maja rajamisel oli Tallinna ülikool. Ning Tallinna ülikooli Rakvere kolledži juht Kalle Karron oli see, kes asju ajas,” meenutas Rakvere linnapea.

Tallinna ülikooli (TLÜ) õppeprorektor Priit Reiska rääkis, et TLÜ osales 2009. aastal Virumaa Kompetentsikeskuse käivitamises, oodates sellest head partnerit, et koostöös Rakvere kolledžiga panustada kohalikku teadus- ja arendustegevusse. “Kahjuks ootused ei täitunud ja TLÜ on osalenud vaid üksikutes EAS-i poolt kompetentsikeskuse kaudu rahastatud teadus- ja arendustegevustes,” sõnas Reiska.

Urmas Tamm aga pildus kriitikanooli just Karroni juhitud seltskonna pihta. “Mõneti püherdame just selles poris, mille nad endast maha jätsid,” lausus Tamm.

See, et Rakvere linna esindajad on sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus nõukogus, ja seegi, et nõukogu juhi kohal on linna esindaja, on Mihkel Juhkami sõnul täiesti loomulik. “Kui osaleda projektis nii suurte rahadega, nagu meie seda tegime, on see ju elementaarne, linna juhid peavad kaitsma linna huve,” ütles ta.

Juhkami nentis, et palju probleeme on tekkinud ka EAS-i enda suhtumisest. “Kui EAS ei luba kompetentsikeskusel ruume välja üürida ja siis pahandab, et miks te pankrotti lähete, on asi jabur,” kõneles ta.

Pankrotti läks kompetentsikeskus aga umbes 25 000 euro suuruse võlgnevuse tõttu. Suurim võlausaldaja on SEB pank, väiksemad maksu- ja tolliamet ning Rakvere linnavalitsus.

Rakvere linnavolikogu esimees, endine SA Virumaa Kompetentsikeskus nõukogu liige Toomas Varek on seisukohal, et EAS-i rahvas peaks senisest märksa suhtlemisaltim olema. “Nad võiksid kohale tulla ja inimestega rääkida, praegu on asi natuke lahmimise moodi,” lausus Varek.

Toomas Varek rõhutas, et kindlasti ei ole kellelgi olnud mõtet ehitada Rakvere linnavalitsusele uus maja ja EAS-ile lihtsalt ära teha.

“Ja selles osas, kas keegi on midagi taskusse pannud, peab selgus saabuma uurimisorganite töö käigus, aga see on paraku väga pikale veninud,” ütles Varek.

Varek lisas, et soovib kindlasti ennast asjaga kiiremas korras kurssi viia, ning kui lubatakse, siis osaleda ka kõikidel kompetentsikeskusega seotud nõupidamistel.

Kuigi pankrotihaldur võib Targa Maja võlgade katteks maha müüa, ei ähvarda Rakvere linnavalitsust sealt välja kolimine siiski niipea, sest hoonele on seatud aastani 2025 kasutusvaldus linna kasuks ning sama ajani on sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus kasuks seatud hoonestusõigus. Selle lõppemisel saaks Rakvere linnast hoone täieõiguslik omanik.

Loe, kuidas Targa Maja visionääride kasvulava end määratles ja milliseid eesmärke ta endale seadis

Targa Maja organisatsioonikultuuris edastab missioon ettevõtte määratlust, peamisi eesmärke ja filosoofilisi väärtusi. Targa Maja kompetentsikeskuse missioon ütleb, et keskus aitab Eesti inimestel ning rahvusvahelise konkurentsivõimega organisatsioonidel luua ja arendada elukeskkond mugavaks, energiasäästlikuks ning samuti pakkuda elukeskkonna ohutuks muutmiseks intelligentseid lahendusi.

Visioon, mis kirjeldab justkui firma ideaali ja on organisatsiooni suunanäitaja, võiks Targa Maja visionääridel olla julge ja piirideta kujutluspilt. Nii see kõlabki – nad soovisid tulevikus, mida tegelikult ei tulnudki, olla rahvusvaheliselt tunnustatud ja tehnoloogiat arendav koostöökeskus piirkondliku ettevõtluse, hariduse ning tehnoloogilise arengu kujundaja ja eestvedajana.

Strateegilise eesmärgina sooviti aga ellu viia Rakveres antud valdkonnas rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ning piirkonna konkurentsivõimet tõstva Targa Maja kompetentsikeskuse tegevust. Tegevuseesmärgid peidavad aga siinkohal reaalsemaid ideid:  piirkonda sooviti koondada valdkonnaga seotud kriitilisel hulgal tipptasemel kompetentsi ja ressurssi ning seda arendada. Taheti luua eeldused Rakvere piirkonna ettevõtete võimekuse tõstmiseks kõrget lisandväärtust loovate uuenduste käivitamisel. Samuti luua ka soodsad tingimused teadmistemahuka ettevõtluse tekkeks ja tugevdada eri sektorite vahelist koostööd.

Põhiväärtusena nimetasid Targa Maja inimesed sõltumatust, koostööd, innovaatilisust, pühendumust, esinduslikkust. Kuid ka avatust, mis tähendas eelkõige seda, et keskuse töö tulemus on avalik ja suunatud maja lahenduste kasutamise laiendamiseks, tõhusus aga suunatud tegevuse tulemuslikkusele. Initsiatiivikus määratles aga, et keskus on aktiivne osapool uute algatuste loomisel ja käivitamisel.

Allikas: Targa Maja kodulehekülg.

Tagasi üles