Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kas PISA-test vastab tegelikkusele? On 15-aastane eluga rahul?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Postimees.ee

Täna avaldati PISA-testi tulemused, mille järgi on Eesti 15-aastaste õpilaste oskused maailma parimate seas ja rahulolu Majandusliku Koostöö- ja Arenguorganisatsiooni (OECD) liikmesriikide keskmisest kõrgem. Tegime oma testi ja uurisime Rakvere noortelt, kui rahul on elu ja kooliga kaks noort inimest.

Üleeile oma 16. sünnipäeva pidanud Margareth Villers ütles, et kui ta mõtleb kõigele oma elus, siis on ta väga rahul. "Mul on kõik olemas. Perekond, sõbrad, kodu ja hea kool. Mõnikord on koolis raskeid hetki, kuid ma olen õnnelik," tunnistas neiu. Uuringus välja toodud väite kohta, et rahulolu on seotud vanemate sissetulekuga, ütles neiu, et see mõjutab, kuid pole kõige tähtsam.

"Minu rahulolu on seotud sellega, et inimesed, kellest hoolin, on minu ümber. Kõik oleneb sellest, kas sul on turvaline kodu ja millises keskkonnas oled," ütles Villers. Küll tunnistas ta, et vahel tekib stress siis, kui õppimist on palju. "Saan aru, et on 9. klass, aga kui tööd kõik kuhjuvad ühele päevale, siis ei saa neid ette teha või õppida. Kui sul on veel hobisid, siis on seda liiga palju ühes päevas," kõneles neiu.

Kontrolltöid või teste pelgab ta ikkagi siis, kui on õppimata. "Olen siis ebakindel, aga otsest hirmu ei ole. Mulle ei lähe hinded nii palju korda," rääkis Villers. Küll aga tunnistas ta, et temavanuste hulgas on neid, kes õpivad positiivsete hinnete pärast. "Nad õpivad palju, et saada sellist tulemust, nagu soovivad. Siis on nad pettunud ja see tekitab halba enesetunnet. Mõnele on neli juba hästi halb hinne. Samas on neid, kes on kolmega rahul ja ütlevad, et raske on," jutustas Villers.

Koolikiusamisest rääkides ütles neiu, et seda ta tundnud ei ole. "Mulle ei lähe väga korda, kui halvasti öeldakse. Midagi hullu pole olnud," märkis ta.

Noormees Marc-Erik Leek (15) on samuti eluga rahul. "Minule on oluline, et mul on hea perekond," sõnas noormees. Ta lisas, et tähtis on ka see, et koolis pole suuri muresid. Koolikiusu kohta ütles Leek, et ta ise pole seda tundnud, kuid koolikeskkonnas on kiusamist küll, nii vanemate kui ka nooremate hulgas, kes üksteist narrivad.

Toetava arengukeskkonna loomise kohta koolis, mida PISA-testis positiivsena välja toodi, ütles poiss, et osa õpetajaid näeb sellega iga päev vaeva. "Viimasel ajal on ülesanded arvutis ja see on põnev. Osa vanema generatsiooni õpetajaid siiski uuendustega kaasa ei lähe. Aga selliseid pole palju," märkis Leek.

Kontrolltöödega on tema puhul nii, et ta üritab ära õppida, kuid kehv hinne viib siiski tuju alla. "Kui kehvasti läheb, siis enne sai järele vastata ja see teadmine aitas. Nüüd aga on selline reegel, et järele vastata ei saa, mis tähendab, et tuleb korralikumalt õppida," ütles Leek, kes enda meelest on hea õpilane. Hindamise kohta märkis poiss, et tal pole hirmu, pigem valdab teda põnevus, mis hinde vääriliseks tema tööd peetakse.

Ka Marc-Erik Leek ütles, et vanemate sissetuleku suurusega pole rahulolul midagi pistmist. "See pole tähtis, kui rikkad nad on. Tähtsad on suhted ja see, et nad on olemas, hea läbisaamine."

Täna avaldatud PISA-testi järgi on Eesti õpilastest 90,7 protsenti eluga rahul, sealhulgas 74 protsenti neist on oma eluga väga rahul või rahul, 16,7 protsenti keskmiselt rahul. Üldse ei ole eluga rahul 9,3 protsenti vastanutest.

Eesti on 15-aastaste õpilaste rahulolu poolest Euroopa Liidu riikide hulgas seitsmendal kohal, mis näitab meie õpetajate ja koolijuhtide head taset õpilast toetava arengukeskkonna loomisel, teatas uuringut tutvustanud haridus- ja teadusministeeriumi esindaja.

Eesti õpilane ei karda kontrolltööde ja testide tegemist ega raskemaid õppeülesandeid. Õppetöö hindamisega seotud hirmud ehk niinimetatud testiärevus on Eesti õpilastel väga madal. Eesti on Euroopa Liidu viie riigi hulgas, kus õpilaste õppetööga seotud hirmud on väga väikesed. Kuigi Eesti õpilaste hirm õpitulemuste hindamise ees on madal, on vaja pöörata tähelepanu nõrgemate tulemustega õpilastele, sest nende ärevus on Eestis paremate õpitulemistega noorte omast kõrgem, kuigi maailma mastaabis madal.

Uuringus osalenud õpilastest 9,5 protsenti väidab, et nad on kogenud koolikiusamist. Erinevatest kiusamisliikidest, nagu füüsiline, sõnaline ja suhetega seotud kiusamine, on enim kogetud sõnalist kiusamist ehk narrimist. Eesti on koolikiusamise indeksi järgi riikide järjestuses koos Šveitsiga 12.–13. kohal, Eestile järgneb Soome. Kõige rohkem koolikiusamist esineb Läti ja kõige vähem OECD riikidest Korea koolides.

2015. aastal osales PISA-testis 74 riiki. Eestis võtsid sellest osa pooled kõigist 15-aastastest noortest. Testi tehti Eestis neljandat korda.

Tagasi üles