Pomerants: maapõue olemasolu ei saa eitada isegi tõejärgses ühiskonnas

Riigikogus oli esimesel lugemisel visioonidokument “Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050”, milles määratakse riigi põhimõtted ja arengusuunad maapõue uurimisel, kasutusse andmisel ja kasutamisel ning võetakse eesmärk kasutada maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonna-, sotsiaalmajanduslikke, geoloogilisi ja julgeolekuaspekte.

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul pole maapõuevaldkonna killustatuse ja ühtse poliitikaraami puudumise tõttu seni Eestis ühtset ja terviklikku visiooni valdkonna arendamiseks olnud.

“Kuigi osa inimeste arvates tuleks maapõue olemasolu eitada, on Eesti pikaajaliseks eesmärgiks maapõue valdkonnas vajadus tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest,” ütles Pomerants.