Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tapale saabunud liitlasväed tõstavad Eesti kaitsevõimekust

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL

"Liitlasväed on siia väga oodatud, üheskoos suudame raskes situatsioonis Euroopa turvalisuse eest seista," ütles president Kersti Kaljulaid Tapa sõjaväelinnakus toimuval liitlasvägede suurendatud kohaloleku avatseremoonial.

Riigikogu esimehe Eiki Nestori, riigikaitsekomisjoni esimehe Hannes Hanso ja väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni hinnangul tõstavad liitlased Eesti kaitsevõimekust.

Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul on liitlasvägede Tapal viibimise mõte selles, et ühelgi riigil ei tekiks soovi Eestile kallale tungida.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso lisas, et Suurbritannia ja Prantsusmaa kaitseväelaste viibimine Tapal mõjutab ka Eesti kaitseväelasi, kellel pikendatakse välilaagreid. Tapa sõjaväelinnakus käib aktiivne ehitus, et kõik mugavused nii Eesti kaitseväelastele kui  ka liitlastele oleks tagatud.

Kaitseminister Margus Tsahkna ütles, et Eesti ei kavatse korrata ajaloos tehtud vigu ning liitlaste abiga suudetakse minevikus toimunut vältida.

Margus Tsahkna rõhutas NATO liitlaste pataljoni lahingugrupi avarivistusel, et NATO pataljoni lahingugrupi saabumine on kinnituseks: Eesti ei ole üksi ega pea enam kunagi üksi vastu seisma hädaohtudele. "Tänane rivistus sümboliseerib NATO otsustavust ja ühtsust. Rivistus annab jõulise sõnumi, et kui me ütleme "üks kõigi, kõik ühe eest!", siis me ka mõtleme seda. Vaba maailm on ühinenud, kaitsmaks väärtuseid ja põhimõtteid, mis on meile igavesti tähtsad," ütles kaitseminister Tsahkna.

Peaminister Jüri Ratas ütles, et Tapale saabunud liitlaste lahingugrupp näitab väga selgelt NATO solidaarsust. "Liitlaste kohalolek suurendab veelgi meie kindlus- ja turvatunnet, mis loob ka Eestisse eeldused julgematele investeeringutele, majanduse elavnemisele, töökohtade arvu ja palkade kasvule, paremale taristule, elukvaliteedi tõusule," ütles peaminister Ratas.

Peaministri sõnul on käesolev nädal ajalooline. "Sel nädalal täitus Eesti üks olulisemaid kaitsepoliitilisi eesmärke, milleks on NATO pataljoni lahingugrupi paiknemine Eestis," sõnas Ratas ja lisas, et julgeolek ei ole iseenesestmõistetav, vaid sellega peab iga päev vaeva nägema.

Avatseremoonia ajal kirjutasid Eesti kaitseminister Margus Tsahkna, Ühendkuningriigi kaitseminister Sir Michael Fallon, Taani kaitseminister Claus Hjort Frederiksen ja Prantsusmaa suursaadik Eestis Claudia Delmas-Scherer alla liitlaste suurendatud kohalolekut käsitlevale deklaratsioonile. Deklaratsiooni järgi tegutseb lahinguvõimeline, kuid selgelt kaitse-eesmärgil loodud NATO pataljoni lahingugrupp tihedas koostöös ja väljaõppes Eesti kaitseväega.

NATO lahingugrupi avatseremoonia rivistusel osales ligi 1200 kaitseväelast Ühendkuningriigist, Prantsusmaalt, Taanist ja Eestist. Lisaks kolme riigi kaitseministritele osalesid avatseremoonial president Kersti Kaljulaid, riigikogu esimees Eiki Nestor, peaminister Jüri Ratas, Eesti kaitseväe juhataja kindral Riho Terras, NATO Euroopa vägede ülemjuhataja asetäitja kindral James Everard, NATO Brunssumi ühendväejuhatuse ülem kindral Salvatore Farina.

Tapale saabus 1200 kaitseväelasest koosnev liitlasvägede lahingugrupp sel kevadel. Ühendkuningriik panustab gruppi umbes 800 kaitseväelasega, kelle käsutuses on muuhulgas tankid Challenger 2, jalaväe lahingumasinad Warrior ning liikursuurtükid AS90. Prantsusmaa panuseks lahingugruppi on 300 kaitseväelasega üksus, mille relvastuses on tankid Leclerc, jalaväe lahingumasinad VBCI ja soomukid VAB. Prantslased teenivad Tapal kaheksa kuud, neid vahetab välja taanlaste üksus.

Tagasi üles