Kolumn: lootusetu ootus

Jüri Lainevoog. Foto: Meelis Meilbaum

Kindlasti pole Rakvere linnusega seoses miski muu huvi kütnud nii, nagu usk selle all ja ümber asuvaisse maa-alustesse käikudesse. Poolteist sajandit lumepallina veeremist rahvasuust kirjasõnasse ja tagasi tähendab tänapäeval, et vist igaüks teab mõnda kohalikku papit, kes – kui mitte just ise, siis ta usaldusväärne tuttav – on näinud nooruses kusagil vallimäe nõlvale toetuva vana keldri tagaseinas kive täisvarisenud võlvkaart või raudust, kustkaudu tingimata lossini võinuks pääseda, kui midagi ootamatut vahele poleks tulnud.

10. augustil 1936 kuulutas Virumaa Teataja: “Muistse ordulossi plaan maa-aluste käikudega ilmus päevavalgele.” Teemaarenduses kirjutatakse kellelegi anonüümsele isikule kuuluvast 1626. aastast pärinevast, kuid väidetavalt palju vanemate andmete põhjal joonistatud linnuseplaanist ja “lossialune osutub selle järele nagu käikude labürindiks”.

Kindlalt küll esialgu midagi öelda ei võivat, “kohapeal tahetakse aga nüüd ajaloolise Narva (sealsete bastionide all on tunneleid ligi poolteist kilomeetrit) kuulsuse ülevõtmine tõsta päris tõsiselt päevakorrale ja leida peatseid võimalusi lossi maa-aluste saladuste avastamiseks”. Ei saanud aga sestki asjast viimaks midagi.