Savi talu väikesed, suured, villased ja sulelised

Eva Samolberg-Palmi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talupere vasakult: Helen Kristina, isa Kristjan, tema süles Hans Kristjan, Jakob Marten, ema Katrin ja pisike Anne Marii. Pluss talled.
Talupere vasakult: Helen Kristina, isa Kristjan, tema süles Hans Kristjan, Jakob Marten, ema Katrin ja pisike Anne Marii. Pluss talled. Foto: Marianne Loorents

“Ega siin eksida ei ole võimalik,” ütleb Savi talu peremees Kristjan Saluvee hoogsal häälel telefonis, kui küsin temalt, kus talu täpselt asub. Ainuke maja tee ääres. Nii ongi.

Saabujaid tervitab kaunikesti lärmakas kits. Mugib heina ja tõreleb taluõuele kondama tulnutega. Assamallas asuvasse Savi tallu sattus pererahvas üsna juhuslikult – lihtsalt suurest soovist maale kolida. “Kolisime Rakverest Kadrinasse, aga Kadrina tundus ka ikka veel liiga suur koht,” räägib perenaine ­Katrin Saluvee. Pärast mõningast otsimist leiti vana tellisetehase hoone Assamallas.

“Meile meeldis, et siin oli ümberringi ka maad, et loomi pidada.” Praeguseks on perekond talu üles ehitanud ligemale kolm aastat, lõppenud talv oli esimene, mis uues kodus mööda saadeti. Olgu öeldud, et lisaks perenaisele ja peremehele askeldavad toas ringi pere pisemad: 7-aastane Jakob Marten, 5-aastane Helen Kristina, 3-aastane Hans Kristjan ja peagi neljakuuseks saav Anne Marii.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles