Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Maie Orav: linnas puudub kultuurijuht, kes juhiks protsessi

Lisatud kommentaarid.

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Maie Orav. | FOTO: Kairi Voosalu

Tarvanpää asutaja ja tantsupedagoog Maie Orav ütleb keerutamata, et jagab muret Rakvere kultuuri pärast. Jaanuaris tantsuõpetajana tegutsemise 60. aastapäeva tähistav autoriteet räägib, et teda teeb kurvaks, et Rakvere panustab sporti rohkem kui kultuuri. Orav, kes on oma pikast karjäärist 50 aastat Rakveres tantsupedagoog olnud, leiab, et selline suhtumine peab muutuma.

Tarvanpää on linnale andnud hulga traditsiooniks kujunenud üritusi. Nüüd hoiate tagaplaanile. Miks?

Linn võiks minu meelest endale eesmärgiks võtta selle, et teeb selgeks, kas on spordilinn ja kas kultuuri esindab ainult teater või tehakse siin ka muud, mis vastab mingile visioonile. Praegu oleme ainus linn Eestis, kus puudub oma kultuurikeskus. Eelarvest panustatakse raha spordiga seotud projektidele. Mind ei üllataks, kui järgmiseks hooneks tahetaks rajada jäähall või mõni järjekordne spordiasutus, mitte aga kultuurikeskus. Abilinnapea Kairit Pihlak ütleb, et kõigil on vabadus teha, mida tahetakse, aga kui midagi teha tahad, siis öeldakse, et raha ei ole. Ja seda ei saagi tema ainuisikuliselt otsustada, selleks on kogu linnavalitsus ja -volikogu. Üks on selge, ilma rahata ei saa üritusi korraldada. Võtame või kuuskede põletamise – seda traditsiooni ei saa jätkata, sest linn ei toeta. Kõrvalt vaadates jääb sellest veidi jõuetu tunne.

Kuulete te tihti, et raha ei ole?

Jah. Sellist juttu tuleb Targast Majast üsna tihti. Endine kultuurijuht Keio Soomelt oli päris võimekas ja suhtles kõikidega, korraldas, kuid ka temal oli sama asi – tekib võimetus sellest pidevast rahapuuduse jutust.

Kas Rakverel on teie hinnangul kultuuripoliitika või mitte?

Praegu teadlikke, asjaosalistega läbi arutatud, rahalises plaanis kokku lepitud ning tulevikku vaatavaid projekte silmas pidavat poliitikat ei ole. Varem olid linnapead, kes vastutasid kultuuri eest, kutsusid tihti enda juurde ja arutasime, kuidas ja mida paremini teha. Ei olnud seda pidevat nörritavat suhtumist, et raha ei ole. Peamine, millest aru ei saada, on see, et kultuuri tehakse ka linlastele kogukonnatunde loomiseks, rakverlaste liitmiseks ning oma linna tunde loomiseks. Praegu käib vaid oma ninaesise eest seismine, nokitsetakse siseringis ja kuidagi sellises olukorras hingitsetakse.

Põhiviga on selles, et pole inimest, kes ühendaks linnarahvast ja kutsuks ühistele tegudele. Saan öelda, et linnas puudub kultuurijuht, kes juhiks protsesse ja teeks koostööd Targa Maja inimestega ühise poliitika elluviimiseks.

Kultuurijuht peab oskama suhelda ka kõigi kultuuritegijatega, et säiliks põlvkondadevaheline side. Ta peaks kultuurihoovusi viis või kümme aastat ette nägema ja seda tugeva perspektiiviga, tegelema sisuliste asjade suunamisega. Kultuurielus peaks asi olema lihtsalt lahendatud – Targas Majas asuv abilinnapea peaks tegelema kultuuri rahastamisega ja kultuurijuht kultuuri juhtimisega. Kui kõik teevad kõike, ei tee keegi kõigest midagi kokku.

Räägime esinduskollektiivi prooviruumidest. Abilinnapea ütles, et Tarvanpääl on võimalus käia Rohuaia lasteaias trenni tegemas.

Rohuaia lasteaia saalil ei ole ruumi mõttes tantsutrenni tegemise seisukohast midagi viga. Kuid lasteaed on valve all olev hoone ja seal tuleb arvestada kodukorraga.

Mõeldamatu on kultuuritegijate olukord: peale tantsuproovi peab 20 inimest mahtuma korraga ühte duširuumi ning naised ja mehed peavad kasutama sama tualettruumi. Proovi lõppedes tekib olukord, kus see inimene, kes esimesena pesemas käis, on juba ammu läinud, kui viimane pesija lõpetab. See pole normaalne ja selline ruumide kasutus ei anna inimesele tunnet, et tema kultuuripanust väärtustatakse.

Ometi on plaan ehitada Arvo Pärdi keskus vanasse spordikirikusse, kus saavad ka kultuurikollektiivid harjutada.

See teema tundub mulle esialgu kellegi uitmõttena, sest olgem ausad, inimesed, kes selle maja tingimusi teavad, saavad aru, et sellistes ruumides, kus sümfooniaorkestergi lavale ei mahu, kontserte ei korralda. Rääkimata sellest, et ühendada kontserdisaal tantsuteemaga. Tants vajab trennideks suuremaid ruume, et kavasid kokku panna. Tantsijad on selline rahvas, kes on võimelised ka kitsastes oludes tegutsema, kuid aasta ringi pole sisulist tööd selles majas teha võimalik, sest tants vajab õhku ja kaugelt vaatamist, et mõista, mida sellega öelda tahetakse.

Tantsuga kaasnevad ka muud aspektid, nagu rahvarõivad, rekvisiidid, pillimeeste pillid. Rohuaia lasteaias selleks lisaruume pole, ja nagu ma aru saan, on ka tulevases Pärdi majas planeeritud meie tegevusteks vaid 4,6 ruutmeetrit laoruume.

Tihti olen kuulnud küsimust, miks me rahvamajast välja ei koli. See eeldaks, et meil oleks oma keskus, kus rahvas koos saab käia ja ka rahvarõivaid hoida. Praegu oleks see mõeldamatu. Ja jõuamegi jälle selleni, et Rakvere vajaks uut kultuurikeskust – kõigile vajadustele vastavat kontseptsiooniga keskust. Spordikirik selleks aga ei sobi.

Omal ajal pidi KIT-i klubi saama seltsimajaks. Kultuuriminister Indrek Saar kiitis, et see oleks hea ja mõistlik lahendus.

Sellele majale on ka projekt olemas. Kui seltsimaja teema vaibus, pakkusime välja, et teeme sinna Eesti rahvatantsukeskuse. Seal toimuksid seminarid, koolitused, üle Eesti käiksid inimesed koos, see ju mõjuks linna elule edasiviivalt ja tooks ka väljastpoolt rahvast. Ka see idee ei leidnud tuge, olgugi et oli valimisprogrammides.

Rahvatantsukeskus oleks olnud alternatiiv Viljandile, kus on pärimusmuusikakeskus. Lõuna-Eestis on rahvakultuuriga väga hästi, meil on põhjas aga suurlinnad Tallinn ja Narva, kuid rahvuskultuuri tasand kaob keskel olles ära. Rakveres on võimekaid inimesi, kes saaksid selle loomisega hakkama. Kui keskuse loomine käib Rakverele kui vanale Virumaa pealinnale üle jõu, siis võiks rääkida Tallinnas oleva rahvakultuuri keskuse toomisest Rakverre. Seda enam, et valitsusel on selline plaan.

Millal te käisite omaaegses KIT-i klubis? Mis on sellest uhkest hoonest saanud?

Ma olen seal paaril korral käinud, sest Tarvanpääl oli seal veel asju. Hetkel on seal teatri ladu. Maja olukord on nukker. Eesruumis on põrand sisse vajunud, seinad pehkinud. Õnneks on tantsusaalis ajalooline tammeparkett alles.

Muidugi ei tee linnale au ka KIT-i klubi kõrval asuv vana kino, mis on kesklinnas asuv häbiplekk. See oleks ilmselt arukam lammutada ja teha sinna kasvõi rosaarium. Inimestel oleks koht, kus suvel olla.

Mahajäetud koht on ka kunagine rahvatantsukants vallimägi, mis on unustuse hõlmas.

Vallimäe kohta tehtud projekt on geniaalne ja ilus. Arhitekt, kes sellega tegeles, käis isegi minuga rääkimas, kuidas tantsuga seotud asju oleks seal parem lavastada. Ka see projekt seisab Targas Majas kusagil sahtlis. Rakvere on väikelinn nagu Paide. Ja kui siin vaadata seda, kuidas seal on vallimägi korda tehtud, ja vaadata kõrvale Rakvere vallimäge, siis linnusest kaugemale jääb ainult niitmata heinamaa. See koht on meie uhkus, meie linna vaimne pärand. Miks me seda ära ei kasuta, miks jätame selle lihtsalt hooletusse? Selles mõttes on olukord ikka väga piinlik. Kui muidu ei saa, võiks kasvõi linnarahvaga vallimäe korrastamiseks talgud teha. Igaüks oleks valmis panustama, sest see on meie linna uhke koht.

Olete ideede vedur, mis soovitusi jagate, mida Rakvere võiks enda hüvanguks ära kasutada?

Rakverel on kreisiürituste linna maine, aga ka seda ei ole me osanud täiel määral enda heaks tööle panna. Meil oli vahepeal see jõhvistumise aeg, siis ma rääkisin, et mõelge nüüd ometi, Rakvere on ajaloolise Virumaa keskus ja selle koha eest tuleb seista. Paidega taas võrdlust tuues: nemad on linna toonud Eesti Kontserdi kavasid, balleti ja ka näiteks kultuurkapitali aastaauhindade ürituse. Meil aga lihtsalt ei ole seda kohta, kus midagi sellist korraldada.

Ma räägin siinkohal taas mitmesuguste võimalustega kultuurikeskusest, loomise kohast, mis oleks rahvale avatud hommikul kella 10-st õhtul kella 23-ni. Hea on see, et meil kõrgkultuur on teatrimäel esindatud, aga meie paikkonna ja kohalik kultuur mitte. Sellises majas saaksid lisaks tantsuringidele tegutseda käsitöö- ja kunstiringid ... Aga kokkuvõttes peame siiski seda ise tahtma ja ka seda siis tutvustama.

Kui korraks veel Pärdi keskusest rääkida, siis mul on tekkinud küsimus, et kui Laulasmaale tuleb keskus, siis miks on vaja veel ühte siia rajada. Meil on poiss rattaga, ilus, kellamäng, mis võiks kõvemini kõlada, et linnas kõik selja sirgeks lööks. Meil on olemas Pärdi sviit, aga milline on asja sisu? Kas see on kuulsa nimega mängimine?

Linnapäevad olid vanasti Rakvere linna suursündmus. Nüüd on jäänud sellest vaid laat. Üleüldse võiks linnas olla rohkem kogunemiskohti, pinke ja ka Keskväljakul peaks olema kontseptsioon. Hetkel on tunne, et kui ka mingi sedalaadi kontseptsioon on, siis see on jällegi linnarahva eest varjul.

Väärt ideed, mille jaoks on vaja lisaks rahale ka aega.

Iga asi vajab sisseelamisaega. Kultuuris eriti. Asjade tööle saamiseks läheb palju aega ja töös hoidmiseks visadust ning energiat. Lihtne on uusi traditsioone luua, aga on asju, mida ei peaks pidevalt muutma. Ütlen seda kogemustest. Ka Tarvanpää loomine oli 10 aastat pidevat tööd ja selgitamist.

Aga ideedega mängimine mulle meeldib, eriti lavastused. Mullu tegin juubeliks kummarduse oma kodukandile Kuusalule Orava tantsupeoga. Ideel oli palju toetajaid, sest see oli omalaadne autoritantsupidu, millesarnast Eestis pole varem tehtud. Märk sai maha pandud. Sama mõju oli ka meeste tantsupeol, sellist üritust tahaksid oma linna paljud. Selliseid suuri üritusi on olnud Rakveres mitu: Baltoscandal, Green Christmas, punklaulupidu. Olen kuulnud, et Baltoscandal läheb Pärnusse, ja ei tea, kas punklaulupidugi siin jätkab. See on kurb tegijate seisukohast, aga võibolla siis teisalt mugav ametnikele. Õnneks jääb spordiüritus ööjooks.

Ka teie loodud meeste tantsupidu võib Rakverest lahkuda.

Selline on peo peakorraldaja Eesti rahvatantsukeskuse plaan tõesti, sest see on linnale liiga kallis üritus. Olgugi et meeste tantsupidu on Rakverele kuulsust toonud ja me oleme tänulikud senise koostöö eest, ei ole meil sellistel tingimustel võimalik üritust enam siin korraldada. Sellise ürituse tegemine eeldab eeltööde rahastuse võimalikkust, muusika ja tantsude tegemist, repertuaariraamatute loomist ning üleeestiliste tantsupeoseminaride korraldamist. See kõik eeldab aga rahalisi võimalusi, mida paraku Rakveres võimalik saada ei ole. Ja tegijatena ei saa me asja mõttekust iga kord uuesti tõestama hakata. Majandusloogika ütleb, et ilmselgelt toob selline üritus tuntust linnale ning suurendab ka linna tulubaasi, kui siia tulevad lisaks publikule kohale tuhanded tantsijad kolmeks-neljaks päevaks, et tantsust rõõmu tunda. Samuti tutvustab see üritus Rakvere linna kui ühte Eestimaa paika ka neile, kes siia muidu ei satu.

Kas olete juba mõne linnaga läbirääkimistesse asunud?

Ei ole veel, ootame valimised ära ja siis jätkame tööd. Meestepidu on 2020. aastal, sinnani on veel aega.

Veel Tarvanpää Seltsist rääkides – saite sel aastal toetust 10 000 eurot vähem.

Saime tõesti 10 000 eurot vähem toetust põhjendusega, et lihtsalt ei ole rohkem kusagilt anda. Rõõmus asi selle juures on see, et meie kõik lasterühmad said peole.

Mida sellisest summast ilmajäämine Tarvanpääle tähendab?

Ütleme nii, et see osa rahast, mis eraldati, läheb meil palgakuludeks, ja sedagi vähendatud määral, sest muidu jääks muu tegevus tegemata. Aga vähem raha tähendab, et meie tantsurühmad ei saa osaleda paljudel üleeestilistel üritustel, sest enamik neist on tasulised. Suurelt jaolt läheb raha ka transpordikulude katmiseks, tihti on aga üritustel osavõtutasu, mille inimesed nagunii omast taskust kinni maksavad.

Kui paluksin teil lavastada Rakvere kultuurielu tantsu, siis millega see lõppeks?

Eks hetkel tundub, et peaks lõppema justkui suure halaga, kuid ma näen, et igast kriisist on võimalik väljuda parematena. Selleks lihtsalt peab olema ühine tahe muutuda. Süüdistamise ja näpuga näitamise aeg on läbi. Aeg on plaane teha ja lahendustele keskenduda. Ja seda ikka ühiselt nagu suurel tantsupeol “Tuljakut” tantsides.

Kommentaar

Rakvere linnavalitsuse kultuuri- ja noorsootöö spetsialist Katrin Joselin

Tänavu sai MTÜ Tarvanpää tegevustoetust 14 450 eurot, eelmine aasta toetas linn tegevust 13 380 euroga, seega saab Tarvanpää tänavu 1070 eurot rohkem, mitte 10 000 eurot vähem.

MTÜ Tarvanpää Selts juhatuse esimees Kaoke Kärdi

Esinduskollektiiviks saamise taotluse juurde paluti esitada reaalsete kulude põhine eelarve, milles oli toetuse summaks planeeritud 23 695 eurot. Linna toetuse summa oli täies mahus mõeldud õpetajate töötasuks. Volikogu otsusega sai toetuse summaks 14 450 eurot. See on 9425 eurot vähem, kui olime eelarvestanud. Tarvanpää soovis oma juhendajat väärtustada ja maksta talle nooremõpetaja miinimumtasu. Meie treenerid on õpetajad, kelle töökoormus on 32 õppetundi nädalas. Lisaks treeninglaagrid nädalavahetustel, rühmadega esinemised, tantsupeo seminarid, mis kõik lisanduvad tavatundidele ja on tehtud põhitöövälisel ajal, sest inimesed armastavad oma tööd, tantsu ja tantsijaid. Üheksa tantsurühma tegevuse eelarves on lisaks juhendajate töötasule transpordikulud, projektide omafinantseeringud, uute rahvarõivaste soetamine, vanade rõivaste korrashoid.

Tarvanpäälased on tänulikud kõigile koostööpartneritele ja aktiivsetele inimestele, kelle abil oleme saanud oma tantsuansambli töid ja tegemisi arendada.

Baltoscandali kunstnik Peeter Rästas

Baltoscandal ei lähe Rakverest Pärnusse. Järgmine Baltoscandal toimub Rakveres juba 4.–7. juulini 2018. Kõik kultuurihuvilised rakverlased on endiselt soojalt oodatud sellest osa võtma. Praegu pingutame selle nimel, et tuua siia lavastus, kus osalevad kohalikud  inimesed. Eelmistel kordadel on sellised lavastused olnud väga populaarsed.

Rakvere kultuurikeskuse direktor Krõõt Nõmmela-Mehide

Alates 2016. aasta sügisest on toimunud kolm kontserti koostöös Eesti Kontserdiga ja üks kontsert koostöös Jazzkaare Sõprade Klubiga.

Ainuüksi viimase kuu aja jooksul on Kaurikooli eestvedamisel toimunud kolm balletietendust Rakvere teatris, sealhulgas ka rahvusooperi Estonia etendus.

Rakvere linnaarhitekt Angeelika Pärna

Artiklis on kirjas, et Pärdi majas on planeeritud 4,6 m² laoruume. Väljavõte projektist: kostüümiladu 37,7 m², inventariladu 19,2 m², pilliladu 26,4 m². Eraldi on ka harrastajate riietus- ja duširuumid nii naistele kui ka meestele.

Peale põhisaali, mis ei ole mõeldud huviringide trennide tegemiseks, on hoonesse veel planeeritud kaks saali, mis mõlemad arvestavad rahvatantsijate ettekirjutusega, et saalis saaks võtta 10 m läbimõõduga ringi. See nõue on nendes saalides täidetud.

Tagasi üles