Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Pagulased lahkuvad Rakverest: järjekordne pere sõitis Saksamaale

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Vaid kolm kuud tagasi kreisilinna saabunud viieliikmeline pagulaspere ei tahtnud Eestis se jääda ja lahkus Saksamaale. | FOTO: shutterstock

Alles veebruaris Rakverre elama paigutatud viieliikmeline pagulaste perekond liikus siit Tartusse, Tartust edasi Tallinna, kust suundus hiljuti Saksamaale. Ka märtsis lahkus Rakverest pagulasperekond Saksamaale, nemad on nüüdseks siinsetest korteritest ametlikult välja kirjutatud.

Kolm kuud tagasi Rakverre saabunud viieliikmelises pagulasperes olid lasteaia- ja kooliealised lapsed. Kaks poissi olid siinse kooliga juba harjunud, haridusasutusest öeldi, et lapsed olid vahvad ja nende suhted kaaslastega head. Ometi otsustas pere lahkuda – nüüdseks on nad ära olnud mõne nädala.

Rakvere linnapea Mihkel Juhkami rääkis, et nendeni jõudnud kuuldustel on perekond tõesti lahkunud Saksamaale. “Ahel on pikk, ega nendega keegi otseselt kaasa ei sõida, aga nii kuulsime,” ütles Juhkami.

Siseministeeriumi kommunikatsiooninõuniku Karin Kase sõnutsi oskab seda, kas inimesed viibivad Saksamaal, kommenteerida riik. Seaduse järgi on rahvusvahelise kaitse saajatel õigus Euroopa Liidus reisida ja viisavabalt teistes riikides viibida 90 päeva.

Riigil on aastatel 2015–2019 võimalik kasutada ümberasustatavate ja ümberpaigutatavate isikute kulude katmiseks 7,55 miljonit eurot.

Linnapea sõnul on märtsis Rakverest Saksamaale liikunud kolme põlvkonna esindajatest koosnev viieliikmeline Süüria perekond korteritest välja kirjutatud.

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag rääkis, et põgenikel on samad õigused saada toetusi ja teenuseid nagu alalistel elanikel.

“Lisaks riiklikele toetustele maksavad kohalikud omavalitsused oma võimekuse piires toetusi, mis võivad oma otstarbelt ja suuruselt erineda,” lisas Raag.

Mis puutub eluruumide üürimisse, siis aastased tähtajalised lepingud öeldakse üles, kui äraoleku ajal ei täideta võetud kohustusi. “Eluruumi üürisuhte alustamise kulude katmist riik teist korda ei toeta. Seega peab rahvusvahelise kaitse saaja Eestisse tagasi tulles leidma endale ise uue eluaseme,” kõneles Raag.

Küsimusele, kui keeruline on omavalitsusel pagulasi vastu võttes neile lasteaia- ja koolikohti organiseerida, vastas Mihkel Juhkami, et kuna abivajajaid käib pidevalt ja neid on igast rahvusest, ei võeta seda probleemina.

“Rutiin oleks õige sõna – inimestega vestlemine ja dokumentide täitmine, ausalt, midagi teistsugust kui teistega nendega ei ole. Keeruline on seesama lasteaia- ja koolikohtade leidmine, kõige selle organiseerimine – see pole mugav tegevus,” tunnistas linnapea. Raha kohta ütles Juhkami, et omavalitsus kulutab võrreldes riigiga sisserändajate peale vähe. “Kui palju riik panustab, et nad siia tuua, majutada, leida tugiisikud ja korterid – see on suur raha.”

Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna töötaja Ott Heinapuu ütles, et 2015.–2019. aasta täpsustatud eelarve rändekavale on 18,8 miljonit eurot.

“Sellest on praeguseks kasutatud 3,1 miljonit eurot,” täpsustas Heinapuu. Kuluallikatena tõi ta välja kohaliku omavalitsuse elamaasumise toetuse, sisseostetavad teenused, mille moodustavad toetavad tegevused, keeleõpe.

Pagulastele pakutakse ka tugiteenuseid, nagu on psühholoogiline nõustamine, tervisekontroll ja tõlketeenused. Lisaks aidatakse neil soetada esmavajalikke tarbeesemeid.

Rahandusministeeriumist öeldi, et riigil on aastatel 2015–2019 võimalik kasutada ümberasustatavate ja ümberpaigutatavate isikute kulude katmiseks välisvahendeid erinevatest fondidest kokku 4,17 miljoni euro ulatuses, millele lisandub Euroopa Komisjonilt täiendav eraldis 3,38 miljonit eurot. Kokku teeb see 7,55 miljonit eurot.

Bideest pesumasina, hambaravi, tugiisikute ja õpetajani

Kohalikud omavalitsused saavad Euroopa Liidult pagulaste pealt toetust 3000 eurot inimese kohta. Sotsiaalministeeriumist öeldi, et kohalik omavalitsus saab ise otsustada, mida rahaga tehakse.

Rakvere sotsiaalosakonna juhataja Kersti Suun-Deket ütles, et selle rahaga on peamiselt palgatud laste paremaks integreerimiseks haridusasutustesse neile tugiisikud.

“Paigaldatud on käsidušš. Seda tehti juba varem, sellel aastal oleme võtnud vastu seisukoha, et me seda enam ei tee. Nad peavad ikkagi meie ühiskonna normidega arvestama,” rääkis Suun-Deket.

Ostetud on ka pesumasin, toetatud hambaravi, palgatud koolis käivatele lastele õpetaja.

“Sotsiaalministeeriumi eraldatud raha eest toetatakse peresid nende asjadega, mida tavaühiskonnas ei saa teistele peredele võimaldada. Kuna nemad on tulnud sellisest keskkonnast, ei ole neil võimalust muretseda endale pesumasinat. Nende olukord on väga raske,” kõneles Suun-Deket.

Mihkel Juhkami lisas, et esmaspäeval võeti vastu otsus osta pesumasin linnale ja anda see siis pagulastele kasutada.

Tagasi üles