Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tööõnnetuse ennetamise eest vastutavad kõik asjaosalised ühiselt

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tööõnnetus ehitusel. Pilt on illustratiivne. | FOTO: shutterstock.com

Politsei- ja piirivalveameti (PPA), tehnilise järelevalve ameti (TJA) ning tööinspektsiooni eestvedamisel neljapäeval toimunud ümarlaual ehitus- ja metallitööstusettevõtete esindajatega tõdeti, et tööõnnetuste ennetamine on töötaja ja tööandja ühine pingutus ning jagatud vastutus.

Osalised tõdesid, et suurim riskirühm on noored mehed, kes on liialt enesekindlad ning kes pole piisavalt informeeritud töökeskkonnas valitsevatest ohtudest. Ametkonnad tõdesid, et tööandjad vastutavad töötajate teadlikkuse tõstmise eest.

Mullu jättis tööõnnetustes elu 26 inimest ning riik kaotas tööõnnetuste tõttu hinnanguliselt 1,3 miljonit töötundi. Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja sõnul on iga numbri taga inimene ning ka üks tööõnnetusest tingitud surm on liiga palju. „Ma tunnen muret ja ei pea lugu ettevõtetest, kes ei suuda korduva mustriga õnnetusi ära hoida,“ sõnas Oja.

Tema sõnul on puudulik väljaõpe ja juhendamine peamised põhjused, miks juhtuvad ülirasked tööõnnetused. „Riskirühm on noored, 25-34-aastased mehed, kel on liigne enesekindlus ja usk, et nendega õnnetusi ei juhtu,“ lisas ta.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi Urmet Tambre sõnul on ohutu töökeskkond kahe osapoole, töötaja ja tööandja koostöö.  „Meie uurime õnnetusi, mis lõppevad üliraskete kehavigastuste või inimese surmaga, kuid kriminaalmenetlus inimelu tagasi ei too. Töötaja vastutus on järgida ohutusnõudeid ning tööandja peab tagama, et töötaja on nendest teadlik. Seda ei taga pelgalt allkirja võtmine paberile ning hoiatava sildi ülespanemine. Töötaja peab mõistma ohutusnõuete vajalikkust ja mittetäitmisest tulenevaid traagilisi tagajärgi,“ ütles Tambre.

„Jälgida tuleb ka väsimuse või tööstressi ilminguid, mis on samuti tööõnnetuste põhjused. See on järjepidev tegevus turvalise töökeskkonna kujundamisel. Vaid nii ehitame hoolivat töökultuuri,“ lisas ta.

TJA peaspetsialist Richard Saarman viitas, et lisaks inimfaktorile aitab õnnetusi vältida seadmete nõuetelevastav tehniline seisukord. „Tööandja peab panustama töökorras seadmetesse. Hooldus ja remont peavad olema regulaarselt ning korrektselt läbi viidud. Sama oluline on tõsta töötajate teadlikkust seadmete ohutust käitlemisest. Pikemas perspektiivis on ennetada odavam kui tegeleda hiljem kahjudega,“ kõneles Saarman.

Päeva lõpetas ABB Baltikumi keskkonna- ja tööohutusjuht Katrin Meos, kes rääkis ettevõtte parimatest praktikatest tööõnnetuste ennetamisel ning tööohutusteadlikkuse suurendamisel.

1. mai seisuga on tööinspektsiooni andmetel registreeritud 1707 tööõnnetust. Neist 419 on olnud raskete tagajärgedega ning surmaga lõppes üks õnnetus. Enim õnnetusi on sel aastal juhtunud metalltoodete tootmisel. Kõige rohkem satuvad töötajad õnnetustesse Tallinnas ja Harjumaal.

Tagasi üles