Roela käbikuivatis ärkasid muuseumiööl ellu kummitused

Eva Samolberg-Palmi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käbimaja käbikogumise toas ootasid külastajaid härjapõlvlastest inimsööjad. Parasjagu järas õelalt urisev lummutis üht inimjäset.
Käbimaja käbikogumise toas ootasid külastajaid härjapõlvlastest inimsööjad. Parasjagu järas õelalt urisev lummutis üht inimjäset. Foto: Marianne Loorents

“Mul kõik kohad valutavad, aga siia tahtsin ikka tulla,” ütles laupäeva õhtul Roela käbikuivati ees muuseumiöö programmi algust oodanud eakas proua teisele.

Roela käbikuivati võttis muuseumiöö programmist osa esimest korda. Kui valdav osa muuseumeist oli avatud küll tavapärasest kauem ning sulges uksed kell 22, siis Roelas alustati külaliste vastuvõtmisega kell 21 ning programm vältas südaööst kauemgi.

Kell 21 oli käbikuivati ees istumas kümmekond inimest, mõned neist lastega. Programm algas kuivati ees, giidi juhendamisel liiguti edasi kuivati ruumidesse, millest igas oli külastajaid ootamas kummituslik tegelane, kes pajatas oma loo, mis ikka käbikuivati või Roela kandiga seotud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles