Juhtkiri: inimene ja koer

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Meelis Meilbaum

Koer on inimese kõrval elanud nii pikka aega, et teadlaste kinnitusel on koertel evolutsiooni käigus tekkinud loomariigis haruldane võime lugeda inimeste kehakeelt. Lisaks pidi koer olema ainus oma liigis, kes ei võta agressioonina inimese silmavaadet. Vastupidi, koerale otsa vaadates pidid looma ja tema peremehe ajus käivituma need närvirakud, mis käivituvad siis, kui inimene vaatab otsa väikesele lapsele. Empaatia, armastus, hoolimine.

Inimese kohta ütleb väga palju see, mil moel ta kohtleb oma lemmiklooma. Koera võib võtta omale igaüks, keegi ei kontrolli, kas inimene ka loomaomanikuks sobib. Alles olime tunnistajaks, kuidas üle Eesti otsisid sajad inimesed taga kaht kadunud koera. Nende leidjale oli pandud lausa 1000-eurone vaevatasu. Samas lugesime uudist selle kohta, kuidas keegi mitteinimene oli visanud tee äärde suletud spordikoti, millest leiti juba lagunev kerra tõmbunud koerake.

Eakas naine väärkohtles Lehtses koera. See loomapiinamisjuhtum on kurb näide sellest, mis saab, kui inimene ei anna endale aru, et ei tohiks lemmikut võtta, kuna ei saa temaga hakkama. Naine väärkohtles haiget koera, sealhulgas lohistas ja lõi. Ometi ei olnud ta klassikaline julmur, kes piinas looma selleks, et talle valu valmistada.

Veterinaar- ja toiduametist saadud selgituste ning kohalike elanike ütluste põhjal käis ta korduvalt loomaarsti juures ning sai aru, et koera tervisega ei ole kõik korras. Ravi algas juba enne seda, kui kuu aega tagasi teave koera väärkohtlemisest loomakaitsjateni jõudis. Ka ei olnud koer söömata, vaid hoopis ülekaalus, näljas omanik lemmikut ei hoidnud. Lohistamist põhjendas ta vajadusega koer liikuma saada.

Eakas naine väärkohtles Lehtses koera. See loomapiinamisjuhtum on kurb näide sellest, mis saab, kui inimene ei anna endale aru, et ei tohiks lemmikut võtta, kuna ei saa temaga hakkama.

Tihtipeale jääb looma kannatus inimese mõistmise taha. See, mis vanasti oli normaalne, ei ole enam seda mitte. Koerakutsikate ja kassipoegade uputamist peeti veel mõni aeg tagasi täiesti normaalseks, enam aga mitte. Et vältida loomalaste asjatut hukkamist, on tänapäeval võimalik nende sigitamist ja sündimist hoopiski vältida.

Inimese parim sõber koer armastab tingimusteta. Inimesel on palju, koeral vaid tema inimene.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles