Kaotusseisus riigiprokurör haaras ratsu

Kohtuistungil relvasmugeldatate üle 12. mail valvas relvasmuugeldajaid tugevdatud konvoi. Foto: Toomas Herm

Täna Rakvere kohtumajas jätkuma pidanud relvasmugeldajate protsessil nõustus võistlevas menetluses kaotusseisu jäänud riigiprokurör Laura Vaik kaitsjate taotlusega asendada üldmenetlus kokkuleppemenetlusega.

Terve hommikupooliku kestnud läbirääkimised riigiprokuröri ja kolme vandeadvokaadi vahel tulemusi ei andnud ehk kohtuistungi alguseni ei jõutud. Riiklik süüdistaja Laura Vaik ütles Virumaa Teatajale, et läbirääkimiste teema oli üldmenetlusest üleminek kokkuleppemenetlusele.

Rakvere kohtumajas on ennegi juhtunud, et riiklikud süüdistajad on pidanud võistlevas protsessis haarama partii päästmiseks ratsu järele. Nii pidi Viru ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna vanemprokurör Sirje Merilo loobuma hiljuti kahe kohtualuse vastuolulistest ütlustest johtuvalt mõrva- ja ka tapmissüüdistusest ning asendama selle rööviga, nõudes maksimumkaristust – üheksa aastat vangistust.

Pärast lõunapausi avas kohtunik Heli Väinaste istungi ja andis sõna kaitsjatele. Vandeadvokaat Küllike Namm ütles, et terve hommikupooliku tehtud tubli töö tulemusena on jõutud seisu, kus on vaja natuke mõelda. "Tänane pakkumine väärib kaalumist," sõnas Namm.

Kuna kõik osalised olid menetlusliigi vahetusega nõus, siis toimusid läbirääkimised, mille käigus tegi prokurör kohtualustele ja nende kaitsjatele teatavaks, mis karistust ta nõuab. Kaitsjad ja kohtualused palusid homseni mõtlemiseks aega. Kohus oli sellega nõus.

Küsimusele, millist karistust riiklik süüdistaja nõudis, vastas riigiprokurör Laura Vaik, et ei saa seda öelda.

Kohtunik Heli Väinaste lükkas istungi homsesse.

Kuigi prokuratuur mängib alati valgetega, sest teeb kriminaalmenetluse alustamisega esimese käigu, jäi riigiprokuröri lipp ehk süüdistus juba partii alguses kaitsjate kahe ratsu ja oda tugeva surve alla. Vandeadvokaadi Küllike Nammi küsimusele, keda on kriminaalasjas üle kuulatud kannatanuna, oli riigiprokurör sunnitud vastama, et mitte kedagii. Kui ei ole kannatanut, siis pole ka tema õigused tagatud, ning see on oluline protsessinormide rikkumine.

Riigiprokurör jäi endale kindlaks, et kannatanu on Eesti kaitsevägi. Paraku jäi prokuröril kaitselahingutesse pööret tõotav käik lipuga lühikeseks, sest pärast kaitseväelt laekunud dokumente ei olnud täit selgust, kas kannatanu on Eesti riik või kaitsevägi. Järgnes vankri kaotus ehk ilmselt peab riiklik süüdistaja leppima enam kui 3000 euro suuruse kahjunõudega, mille kohtualused kaitseväele tekitasid.

Vangerdus ehk tänasele istungile ilmunud kaitseväe esindaja partii käiku mingit muutust ei toonud.

Kohtu all on Martin Tanning (40), Rauno Udeküll (28) ja Raivo Olev (28), keda riigiprokuratuur süüdistab mitmesuguste tulirelvade, nende oluliste osade ning laskemoona ebaseadusliku käitlemisega seotud kuritegudes. Neil oli plaan muuta automaattulirelvad laskekõlblikuks ja turustada.

Uurimisel kogutud materjalidest nähtub, et kuriteod pandi toime aastatel 2015 ja 2016. Veebikeskkonnast telliti postiteenuse vahendusel laskekõlbmatuks muudetud relvi, et need Eestis ebaseaduslikult laskekõlblikuks muuta ja turustada.

Kohtueelse menetluse ajal leidis kaitsepolitsei läbiotsimistel hulgaliselt relvi, nende osi ja laskemoona ning konfiskeeris need.

Lisaks eeltoodule süüdistab prokuratuur mehi veel järgmises: Raivo Olevit kanepi ebaseadusliku käitlemisega seotud kuriteos, Rauno Udekülli ja Martin Tanningut Eesti kaitseväe treipingi varguses, Udekülli Eesti kaitseväe relvaosade varguses ning Tanningut lõhkeaine ning lõhkeseadeldise oluliste osade ning lõhkematerjali ebaseaduslikus käitlemises.

Kaitsepolitsei pidas mehed kahtlustatavatena kinni eelmise aasta juunis ning prokuratuuri taotlusel viibivad nad 9. juunist 2016 kohtu loal vahi all.