/nginx/o/2017/03/23/6481647t1h5b60.jpg)
Vaadates maakonna eri otstes tihedalt üksteisele järgnevaid üritusi, jääb vägisi mulje, et hiljemalt jaanipäevapidustuste lõppemisega saab suve ametlik osa läbi.
Juhtkiri: eestlane on laadarahvas
30. mai 2017, 07:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nädalavahetusi iseenesest jagub suvel küll ja küll, ent 25. juuniga oleks kõik üritused nagu lõigatult peetud.
Vähemalt kohalike kultuuriosakondade-rahvamajade-kulturnike korraldatavad ametlikud üritused on kõik pressitud tihedalt mai lõppu või juuni algusesse ning edasi valitseb suur sügav vaikus, kui suvetuurid või siis eraalgatuslikud festivalid kõrvale jätta.
Üheks erandiks kipub siin olema Kunda, kus lisaks läinud nädalavahetusel toimunud linnapäevale peetakse juuli keskel veel mere- ja perepäeva. Aga see on ka enam-vähem kõik.
Ehkki üks üritus ajab teist taga, leidub neidki, kes igasugusele sagimisele käega löövad ja mõnusalt omaette aias toimetavad.
Omamoodi tore on Hiiumaalt alanud kohvikumood: mingite ettevõtmiste ajal avatakse kodukohvikud. Nõnda oli sel nädalavahetusel Kundas ja Tamsalus. Kohe-kohe jõuab järg Rakvere kätte, kust linnapäevade ajal leiab kuuldavasti põneva nimega Militaarkohviku.
Suvel on muidu peolembesed eestlased otse loomulikult laadarahvas ja armastavad kulgeda ühelt laadalt teisele.
Sügavama huvi korral võib samade vorstimüüjatega laatadel korduvalt kaupa teha ja mõnusalt juttu puhuda. Paljudel on tihtilugu laadal oma lemmikkauplejad, kes otsitakse ikka ja jälle üles ning kellelt ka ostetakse.
Ehkki üks üritus ajab teist taga, leidub neidki, kes igasugusele sagimisele käega löövad ja mõnusalt omaette aias toimetavad. Kellel sellist pelgupaika aga pole, see kastab oma lille- või tomatitaimi rõdul.
Ja kui korteris passimine korralikult ära tüütab, siis on ikka mõnus aeg-ajalt end küla-, valla- ja linnapäevadel tuulutada ning kasvõi igalt laadalt uuesti värsket hapukurki ja sinki osta, miks mitte ka villaseid sokke.
No pole midagi teha, eestlane on laadarahvas, ja tore on! Kõik ei taha tellida asju e-poest, vaid osa meist soovib minna välja, suhelda otse (väike)tootjaga, sest siis on asjal ka oma lugu, on see ju sageli ostetud laadal saadud emotsiooni ajel.