Kiri: mõelgem kultuurikeskusest kui lavamajast Keskväljakul

Jaanus Nurmoja
, rakverlane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanus Nurmoja.
Jaanus Nurmoja. Foto: Arvet Mägi

Võibolla on mu optimism ülemäärane, kuid võimalus, et me saame nii kontserdimajaks kujundatud Pauluse kiriku kui ka uue kultuurihoone Keskväljakule, näib viivat konsensuseni: kontserdimaja võimaldaks ühtlasi rutiinset muusikakollektiivide huvitegevust, teistele aga loodaks kõik vajalikud tegutsemistingimused Keskväljaku kultuurihoones. Ja miks mitte galerii püsiekspositsioon muusikamajas ja teemanäitused Keskväljaku kultuurihoones, nagu pakkus hiljutises infotunnis välja galerist Riho Hütt.

Küllap vastaks seesugune funktsioonide jaotus ka praeguse Keskväljaku ja tulevase Vabaduse väljaku eeldatavale rollile linnaruumis. Piltlikult öeldes rahvalik melu vs. akadeemiline väljapeetus.

Nüüd muutub ühtaegu taas aktuaalseks küsimus, milline peaks see uus hoone ikkagi olema seal Keskväljaku mullavalli ja munakiviparkla asemel ning mida peaks väljakule juurde andma. Midagi ta võtab arvatavasti ära. Andku kõigevägevam andeks, et mulle meeldib vaade Keskväljakule, linnavalitsuse majale, Kolmainu kirikule ja linnusele Adoffi tänava Kroonikeskuse-poolsest lõigust. Sellest peame vist ilma jääma, vähemalt osaliselt. Kuid pole parata – Rakvere kultuurielu nõuab oma juba aastakümneid. Pealegi nähti hoonet väljaku ja Laada tänava vahele ette juba 1998. aastal, kui toimus uue keskväljaku arhitektuurikonkurss. 1714 ruutmeetri suurune kinnistu aadressil Laada 12a on selleks ka ammuilma loodud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles