Juhtkiri: roimarid meie seas

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Ükskord tehti katse. Maeti maha küürakas ja joodik. Pärast kaevati välja: joodik enam viina ei tahtnud, aga küürakas oli ikka küürakas. Nii kummutati müüt, et küürakat ja joodikut parandab vaid haud. Aga mis parandab kurjategijat?

Vaikses Viljandis tapeti 17-aastane neiu. Kahtlusalusena on kinni peetud Kadrinast pärit 21-aastane noormees, kes on alaealisena saanud süüdistuse vägistamises ning selle eest ka vanglakaristust kandnud. Kuigi toona veel poisike taotles ennetähtaegset vabanemist, oli tõenäosus, et ta sooritab uue vägivallakuriteo, suur, ning pahategijal tuli karistus lõpuni kanda.

Nüüd on noor elu lõppenud. Kuritegu ei vapustanud üksnes Viljandit, vaid kogu Eestit. Jah, kui kurjategija kannab ära talle määratud karistuse, on tal täielik õigus vabadusse pääseda. Isegi kui tema ”paranemise” protsent ei ole väga suur. Siin ei saa õigussüsteemile midagi ette heita. Kuid kuskil on midagi valesti.

Kas karistused on liiga leebed? Või peaksime ikkagi tunnistama, et meie keskel on alati jalutanud ja jääbki kõndima hulle, maniakke, mõrvareid.

Kas karistused on liiga leebed? Või peaksime ikkagi tunnistama, et meie keskel on alati jalutanud ja jääbki kõndima hulle, maniakke, mõrvareid. Guido Ilvese sulest on ilmunud kaks raamatut sarjast “Tung tappa”, kus autor püüab minna süvitsi sarimõrvarite hingeellu ja sisemaailma. Autor viib lugeja võikale ekskursioonile läbi ajaloo, kõndides mööda kuulsamate seksuaalmõrvarite jäetud vereradu.

Ilves nendib (küll igasuguse teadusliku tõestuseta), et inimesed on aegade algusest saadik olnud julmad ning maailma esimene kuritegu oli tõenäoliselt tapmine. Samuti on alati olnud mõrvu või mõrvaseeriaid, mis näiliselt on korda saadetud ilma ühegi põhjuseta. Vanasti selgitati sellist käitumist stiilis “saatan inimkehas” või “kurjast vaimust vaevatud”.

Ometigi tahaks teine pool inimesest alati leida vastuse küsimusele: miks? Kas siis tõesti võib paika pidada tõsiasi, et kurjategijat ümber ei kasvata ning kes korra õiguse ja õigluse teelt on eksinud, teeb seda suure tõenäosusega uuesti? Raske vastata.

Igatahes on see kurb sündmus mõttekoht nendele, kes tegelevad noorte seaduserikkujate ühiskonda tagasi aitamisega. Kas tehti piisavalt?