Mulle meeldib hetke kinni jääda. Näiteks raamatusse või teatritükki, sest on ju needki vaid viivud. Jääd sinna kinni ja mõtled, et nii ongi: nüüd olen siin ja praegu sellise emotsiooniga ja loodetavasti see jääb mulle meelde.
Tellijale
Nädala kaja: Umwelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimati tabas mind seesugune minikatarsis möödunud nädalavahetusel toimunud Rakvere linna päevade aegu. Hetkeks tundus, nagu ei viibikski kodulinnas Rakveres, vaid kuskil hoopis kaugemal. Kuskil, kus linnud laulavad võõras keeles ja õhtud on veel nii soojad, et tuppa minemine tundub raiskamisena.