Pühapäeva hommik. Päike piilub tuppa ja mõnus on pikutada. Unesegaselt klõpsin telekapulti, ja kuna aju veel nurrub, valin eelmise õhtu “Simpsonid”, sellise maheda äratuse. Kuna saated aeg-ajalt ei hakka täpsel ajal, satub järele vaadates nägema ka eelmise saate lõppu. Ekraanile ilmub ääsil punaseks aetud pistoda. Jõuan veel mõelda, et ju sepistatakse, aga edasi tuleb üks võikamaid kaadreid, mida ma eales näinud.
Tellijale
Kolumn: koguperesadism
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks tegelane surub noa kinni seotud ja kõhuli lebava mehe pärakusse ja tõmbab seda piki selgroogu üles. Piinatu oigab agoonias, siis annab teine osaline sadistile kirve, millega timukas peksab puruks nähtavale tulnud roided. Piinatu suust lahmab verd. Seda jälkust on filmitud pikalt ja tehtud kõik, et vaatajal oleks vastik. Timukas muigab – tal on hea.