Annemäe aiandi omanikud Tiit Leuska ja Evi Mihailov kolisid saaduste kasvatamise mõni aasta tagasi kasvuhoonetesse. Nii ei sõltuta ilmast, tööd on vähem ja tulu tunduvalt suurem.
Ilm kiusab, aga kasvuhoonest saab kaks saaki Eesti suveski
5. juuli 2017, 15:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamik aiapidajaid vaatas maikuust lumesadu mureliku pilguga, sest ette kasvatatud tomatitaimed olid pikaks veninud ja polnud lootustki neid kasvuhoonesse istutada. Kes taimed lõpuks kasvumajja sai, pani ööseks elektriradiaatori sinna küdema või nuputas muid variante, kuidas istikuid külmašokist säästa.
Tiidule ja Evile pole kasvuhoonete kütmine midagi uut. Viimased neli aastat on nad sealsetesse ahjudesse tule teinud juba veebruarikuus, et kõigepealt taimed kasvatada ja seejärel varakult saaki saada.
Pind on siin kallis ja kõik see tuleb ära kasutada. Kui kuskil lapp vabaneb, paneme uued asjad kasvama.
“Meil on üks saak juba otsas. Nüüd hakkame külvama lillkapsast, mis valmib sügiseks,” lausub Annemäe aiandi perenaine. Hektarilistest põldudest on aiandis loobutud. Kui omal ajal istutati avamaale ainuüksi üle kümme tuhande tomatitaime, siis nüüd kasvatatakse suurem osa kultuure kasvuhoonetes. Isegi varane kartul. Põldudele pannakse vähesel määral sibulat, porrut, kaalikat, porgandit, talvekartulit.
“Mida varem müüa saab, seda kõrgemat hinda võib küsida,” selgitab Evi, kes oli värske kartuli ja porgandiga turul juba mai alguses. “Saak on muidugi väike,” märgib ta.
Kui ta oleks aga oodanud avamaakartuli valmimist, olnuks tööd kordades rohkem, kuid tulu tunduvalt kesisem. “Suure saagi juures saan ainult kaksteist senti kartulikilo eest, aga nüüd ikka rohkem kui kaks eurot,” tunnistab Evi, kes näiteks möödunud reedel võttis üles viimased väiksed porgandid. Suuremad on juba ammu ära müüdud.
Lisaks sellele, et varase saagi saamiseks peab usinalt kütma, on vaja ka oskuslikku kavandamist ja nutikust. “Pind on siin kallis ja kõik see tuleb ära kasutada. Kui kuskil lapp vabaneb, paneme uued asjad kasvama,” kõneleb Evi. Aastate jooksul on proovitud kasvumajas niimoodi kõikvõimalikke saadusi kasvatada, isegi herneid. Tomatid, kurgid, paprikad, tšillipiprad, baklažaanid, maasikad, kartulid ja porgandid on praegu täiesti tavapärased kasvuhoonesaadused. Ja nii mõnigi kultuur annab kasvumajas kasvatades hooaja jooksul kaks saaki, mida Eesti kliimas avamaal ei saa.
Samuti annab sõltumatus ilmast kindlustunde, et tehtud töö ja nähtud vaev ka väärilise tasu saab. Evi meenutab ühte aastat, mil esialgu kiusas kapsapõldu suur kuivus ning seejärel tugev vihm – ja kõik kapsapead läksid lihtsalt lõhki. “Kapsapõld paukus,” ütles Evi.
See tähendas, et suur kogus kapsast tuli kiiresti ära müüa, mis aga ei võimaldanud selle eest head hinda küsida.
Kuigi Annemäe aiandil on mitu kasvuhoonet, mis tagab stabiilsema kasvukeskkonna, ütleb perenaine, et külmade kevadete tõttu tuleb kõik siiski läbi raskuste. “Mitu aastat on külma kevadet olnud ja maikuuni on tulnud kütta ning katteloore lennutada,” märgib Evi, kes tänavu loobus 3000 avamaal kasvavale maasikataimele loori peale panemisest. Ka tomat valmib natuke hiljem ja pole teada, mida teeb kurk, mis tahab kasvamiseks öist soojust. Siinkohal juhib aiandi perenaine tähelepanu, et kurgi puhul on tegemist köögiviljaga, mille hind ja ilmaolud on otseses seoses – nädala aega jahedust kergitab hinda kohe, teab Evi, kellel on 25-aastane aiasaaduste kasvatamise kogemus.
Nende aastate jooksul on selgeks saanud seegi, et paraku jõuab järjest vähem inimesi turule toidukraami ostma, sest toidupoodidest saab kõik korraga kätte.
