Kui Haljala kandi rahvas pidu peab, siis rahvatantsu taustaga Eleri (30) võib tantsima panna iga külalise ja omakandi mehe-naise. Temas kohe on seda sädet ja energiat. Tantsu! Marcolt (35), tema abikaasalt, küsitakse ikka, et kuidas ta teda niimoodi tantsupeole lubab. Tasakaalukas mees teab, et kui naisele meeldib tantsida, siis ta on rahul – ja siis on seda ka mees.
Kümne aasta tagustel Eleri ja Marco Aitmani lõpututel pulmapiltidel ei tehta just palju tantsusamme, aga seda näeb kohe, et teineteisemõistmine ja lähedus on sellele paarile jäänud. Siin ja praegu on nad samasugused noored, ehkki on läinud kuraditosin aastat, millest abielus, helges, väikeste jõnksudega, oldud kümme. Ja elupildile on lisandunud väike inimene – 7-aastane Mattias Erik.
Krutskisilmne poiss, puhas isa laps, pikib vanemate tutvumisloole värve vahele. Ta teab, et perekond Aitmani lugu saab alguse nii, et ema Eleri seitsmeteistkümnenda sünnipäevani on jäänud mõni nädal, kui ta kohtub 21-aastase Viitna noormehega, kes on juba siis aktiivne spordielu korraldaja. Koos ollakse Peipsi ääres organiseerimas üht üritust, mille jooksul huvi ja usaldus teineteise vastu tärkavad.
“Üks teist taga ajama ei pidanud,” kirjeldab Eleri selle õhtu elutangot. Igatahes veedeti öö ühes ruumis ja hoolimata sellest, et teisigi oli sealsamas, lõid tunded lõkkele. “Eks ma püüdsin ennast huvitavaks teha,” ütleb Eleri muiates. Marco teab, millest jutt. Ta noogutab kaasale, kaval säde silmis.
Igatahes peale neid suvepäevi enam teineteiseta ei saadud. Mis siis, et küllalt ruttu sai selgeks, et iseloomult on nad erinevad. “Mina olen vait, tema jutustaja,” nimetab Marco. Ja ainult Elerile omaselt ütleb armsalt tu(u)line naine, et kui tema kõrval oleks inimene, kes tahaks kogu aeg rääkida ja tähelepanu, siis ... “Ma ei kannataks seda välja. Mul on keegi kõrval, kes tasakaalustab, kes laseb mul olla,” räägib Eleri.
Marcol on aega olnud kaasaga koos kasvada ja tema tugevuste ja ka krutskitega harjuda. Sest vaid mõni nädal peale saatuslikku kohtumist pani Eleri noormehe proovile – ütles, et tal on sünnipäev, aga otsigu Marco toimumiskoht ise üles. Noormees tegi nagu kästud, ehkki ta polnud Mustojal kunagi käinudki.
“Ta jõudis tõesti kuidagi kohale. Äge sünnipäev oli, kogu öö olime rannas. Siis sai palju otsustatud,” räägib Eleri. Võimalik, et põhjus võis olla väikeses intsidendis – nimelt ütles Marco auto tagasiteel üles ja Eleri pidi neile järele kutsuma oma isa. Esimene kohtumine tulevase äiaga ... läks hästi ja noortel oli nii palju julgust, et kolida Eleri vanemate juurde.
Läks veel pisut aega, kui juba otsustati kihluda. Salaja, Mustojal. Abielupaari sõnul jällegi põneval kuupäeval – 11.09. Kolmeks aastaks nii, et ükski hingeline peale nende seda ei teadnud. “Ausalt öeldes ei viitsinud kuulata, et oled ikka väga noor ja teed vea, mõtle. Kui ma isegi oleksin teinud selle vea, siis oleks see olnud minu oma,” ütleb Eleri.
Abiellumises polnud mingit küsimust – teisiti poleks saanudki, asjadel lihtsalt on loomulik jätk.
Salapärase ja võimsa numbrikombinatsiooni 07.07.2007 kohta selgub, et esialgu polnudki see nendele kuigi eriline. See oli lihtsalt ainuke vaba laupäev. “Jaa. Tahaks selle juurde tohutult ilusat lugu rääkida, aga tegelikult võtsime kalendri ja vaatasime, millal juulikuus abielluda, ja see laupäev oli üritustega täitmata. Avaldusele tuli mingi põhjendus kirjutada kuupäeva kohta, arvan, et valetasime,” jutustab naine ja mõlemad muigavad. Praeguseks on aga seitsmete rida saanud siiski teistsuguse tähenduse – nagu ütleb Eleri, on nad abiellunud kuupäeval, mille puhul tajub ta mingit erilisust. “07.07.2007 – selle kohta oli meil mingi sisetunne.”
Pulmadest rääkides tuleb muidugi mainida veel üht toredat tõsiasja. Nimelt mängiti Marco vanemate pulmas Eleri vanematele pruudipärg maha.
Noorte enda pulmad peeti Eleri praeguses töökohas Haljala rahvamajas. Oli mõnus kogukondlik pidu: eelmisel õhtul kooriti kambas kartuleid, üheskoos timmiti morsile suhkrut, tantsiti kogu öö. Oma töö tõttu argipäevitigi pidusid pidav Eleri ütleb, et jumal tänatud, et tema ema aitas pulmi korraldada, sest pulmad on lihtsad tüütud.
“Ma ei ole selline pidude inimene, mulle ei meeldi olla tähelepanu keskpunktis – peostaar –, mulle meeldib särada teiste seas. Aga kui on 100 inimest, siis pead seda olema. Kõigiga rääkima, pokaale kokku lööma,” tunnistab särav naine üllatuslikult. Oma pulmaga jäid nad mõlemad väga rahule – ilm oli ilus ja kulgemine rahulik. Ja mis peaasi, nagu ütleb Eleri: pidu tuleb lõpetada siis, kui kõik on veel ilus.
Mesinädalatele-e-e-e eksootilisele maale nad ei läinud, vaid neid lennutati kohe argiellu tagasi – järgmistel päevadel toimusid juba spordivõistlused. Aga pulmareis muidugi ära ei jää. Toimekatel toimub see lihtsalt hiljem. Nii kümme aastat.
Nimelt lähevad nad augustis bussireisile Itaaliasse koos nende pulmas tutvunud paariga. “Meie pulmas said minu parim sõbranna ja Marco hea sõber tuttavaks, selle aasta jaanuaris nad abiellusid. Neile kingiti pulmareis ja siis mõtlesime, et mis oleks veel parem kui heade sõpradega minna aastapäeval reisile,” jutustab Eleri plaanidest. Kavatsusi on tal veelgi – proovida 07.07.2017 selga oma pruutkleit, mis kapis ripub ja temaga kaasa kolib.
Oma kodu saamist nimetavad nad tagasi vaadates olulisimaks unistuseks, mis koos oldud aastatega täitunud. “Maja on nagu Tallinn, mis ei saa vist kunagi valmis, aga me oleme oma pinna peal ja oma hoovis. Kui tahan, istun trepil ja vaatan päikesetõusu. See on suur asi,” räägib Eleri.
Hoolimata abiellumisest müstilise numbrikombinatsiooniga kuupäeval ja imelisest majast, tuleb siiski elada päev-päevalt ja seilata argise seitset merd. Kuraditosin aastat ühe katuse all – kõveruste, jamade ja tülide kohta ütleb Eleri, et kuigi nad on väljapoole ilmselgelt kirglikud, on neil kodus rahu maa peal. “Lahku pole plaanis olnud minna,” lisab Marco ühe lause ja on selge, et kõik on öeldud. Eleri noogutab.
Aktiivsed noored tunnistavad, et neil on kasutusel kalender, kus kirjas, mis kummalgi ees seisab. Nii saab teineteisega paremini arvestada.
Õpetussõnade kohta, mida jagada, ütlevad nad, et rääkimine aitab alati. “Saladusi ei tohiks olla. Minu vanaema ütles alati, et armastuses ja rahaasjades peavad asjad korras olema,” sõnab Eleri ja nimetab, et suurte asjadega on neil elus vedanud.
“Meil on ühised eesmärgid, kasvõi need lihtsad: pere ja maja. Suurte asjadega on meil elus vedanud, ja kui ei ole, siis on sellel ka oma põhjus,” ütleb Eleri ja lisab, et abiellu astuks ta Marcoga uuesti, kuigi pulmad oleks muidugi tüütud.